Kasutajainfo

Jack McDevitt

14.04.1935–

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Jack McDevitt ·

Coming Home

(romaan aastast 2014)

Sarjad:
Hinne
Hindajaid
1
1
0
0
0
Keskmine hinne
4.5
Arvustused (2)

Alex Benedicti sarja 7. romaan «Kojutulek» mõjub sellena tõesti. Ja ma ei mõtlegi siinkohal romaani sisu, kus reisitakse Maale ja otsitakse taga aastatuhandeid kadunuks peetud esimeste kosmosereisidega (20. sajandi Apollo Kuu-lennud jmt) seotud muinsusi, vaid vormi ja atmosfääri, miljööd, tunnetust.

Eelkõige on see kojutulek fännist lugeja jaoks. Tunnistan, et olen end sellesse sarja nii sisse lugenud, et olen minetanud ilmselt igasuguse objektiivse pilgu ja võime tsüklit kuidagi kriitiliselt hinnata. Näiteks McDevitti teise romaaniseeria, Priscilla Hutchinsi ehk nn. Akadeemia raamatute puhul ma seda ei taju: ilmselt on ka põhjuseks tõsiasi, et tolle tsükli peamised tegelased ei ole nii lahedad. Hutch ise ja kõik nood gregorymacallisterid ja teised lihtsalt ei ole sellised inimesed, keda endale sõbraks sooviks, kes tunduksid nii mõistlikud, lahedad, just sobiva huumorimeelega jne.

Alex Benedict ja Chase Kolpath on aga just täpselt sellised tegelased, kellega raamatulehekülgedel kohtudes on tunne, nagu oleks kaugelt reisilt tagasi lähedaste juurde koju jõudnud või siis parimate sõprade seltskonnas maandunud. Enesetunne ja tuju läheb kohe kuidagi heaks.

Sarja 7. köite puhul oleks ilmselt kaunis mõttetu hakata tutvustama tegelasi või selgitama, millega nad tegelevad, sest ega ma ei soovita ju kellelgi tsükliga selle raamatu vahendusel tutvust teha: see on ikka edasijõudnutele mõeldud delikatess ning esimeseks maitseprooviks tuleb huvilised suunata siiski sarja esimese romaani «A Talent for War» juurde, milles salapäraselt transdimensionaalsesse kosmosesse kadunuks jäänud luksuslik kosmiline kruiisilaev Capella koos Alexi onu Gabrieliga nüüd, 7. osas välja ilmub, nagu kõik 6. köite sisuga tuttavad lugejad kindlasti mäletavad.

Õigupoolest sarnaneb 7. köide 6. veel mitmeski mõttes. Pea täiesti identne on romaani ülesehitus: esimesed 100 lehekülge toimub kaunis aeglane ja sündmustevaene tegevuse käimatõmbamine, Benedicti romaanidele omast kosmilist õõva, aastasadu või -tuhandeid vanu saladusi ja varjamisi, kõike seda hakkab lugeja saama umbes 100. leheküljest ja siis juba korralikus tempos. Ja jällegi väga sarnaselt eelmisele köitele on siingi kaks täiesti erinevat ja omavahel mitte seotud tegevusliini vaheldumisi: kord keskendutakse Capella päästeoperatsioonidele (kruiisilaev väljub transdimensionaalsest ruumist ju vaid loetud tundideks, et siis jälle aastateks kaduda, katsu sa mõne tunni jooksul aga kosmoses kohe laevani jõuda ja sealt pealt tuhandeid inimesi evakueerida...), siis jälle ajavad Alex ja Chase kosmoseajastu koidiku reliikviate jälgi.

Ja kui Capella päästeoperatsioon on selle romaani tegevusliinidest see veidi vähem köitev - kuigi me kõik ju tahame näha, mis saab, kui enda arust 3-4 päeva ära olnud Gabriel Benedict jõuab tagasi koju, oma majja, milles on Alex juba 11 aastat oma antikvaariäri pidanud, pärides Capella kadumise järel onu varanduse -, siis kosmoseajastu koidiku arheloogiliste reliikviate otsinguretk Päikesesüsteemi ja Maale on selle köite tõeline maiuspala.

Lausa selline maiuspala, et sooviks, et McDevitt kirjutaks terve raamatu oma tulevikuajaloo Tumedatest sajanditest, mil 25.-32. sajandini toimus kaks suurt tsivilisatsiooni kollapsit, mis hävitasid suure osa kogu varasemast inimkonna kultuuripärandist. Need 10-20 lehekülge, millel McDevitt visandab oma tulevikuajaloo Tumedad sajandid - õieti selle, kuidas Alex ja Chase seda hämarat minevikku 10 000 aasta kauguses tulevikus uurivad ja rekonstrueerida püüavad - on tõesti muljetavaldavad ja läbiraputavad. Kuidas üksteise järel tabavad Maad alates 25. sajandist majanduslik kollaps, seejärel diktatuurirežiimide aeg, demokraatliku ühiskonna taastumine ning siis 31. sajandil interneti, personaalsete suhtlusseadmete, kõiksuguste kommuniktsioonivõrgustike, elektri ja üldse moodsa heaoluühiskonna kadumine, totaalne kliimakatastroof koos mandrite rannajoone olulise muutumisega ning uus ja veel sügavam krahh... Millise emotsionaalse sügavuse ja tavainimeste ängistuse atmosfääri McDevitt siin nappide ajalooraamatuist pärit lausetega luua suudab! Tahan veel!

Igatahes oli neil Tumedail sajandeilgi ennastohverdavaid inimesi, kes püüdsid varasema tsivilisatsiooni kultuuripärandit rüüstamiste ja vandaalitsemiste eest päästa. Olid inimesed, kes Floridast Kosmoseajaloo muuseumist kõik varase kosmoseajastu eksponaadid evakueerisid ja siis need kuhugi kindlasse kohta toimetasid... Ja just nende hindamatute antikvaarsete esemete (Apollo astronautide isiklikud esemed, kohvitassid, skafandrid jne) jälgi Alex Benedict selles köites ajabki. Ja nagu neis raamatuis ikka, on olemas mingi jõud, mis püüab teda iga hinna eest takistada, et ta mingil juhul neid jälgi mööda selle iidse aarde peidupaigani ei jõuaks. Tapmiskatsed, manipulatsioonid, ähvardused jmt on loomulikult omal kohal.

McDevitti romaanid ei ole tüüpilised moodsad telliskivi-paksused kosmoseooperid, kus lugeja ette laotatakse hoomamatult avarad maastikud ja panoraamid, lugematu hulk erinevaid maailmu, sadu tegelasi (kelle nimekiri kindlasti peab olema raamatu alguses või lõpus ära toodud), keerukaid süžeeliine, füüsikalisi mõtteeksperimente jmt. Ei, McDevitt kirjutab enam-vähem moodsasse kuube rüütatult täiesti vanaaegset kosmoseseiklust, 300-400 leheküljel on meil siiski 5-6 peamist karakterit, paarkümmend kõrvaltegelast ja mitte üle 2-3 süžeeliini. Midagi väga turvalist ja kodust on neis romaanides, leian ma ilma igasuguse objektiivsuse ja kriitikameeleta ning pööraselt õnnelikult, et saan enamvähem reaalajas kaasa elada Alex Benedicti uutele seiklustele. :)

Teksti loeti inglise keeles
11.2014

Mul on raske hinnata McDevitti viimast üllitist Benedicti sarjast. Kui Raul Sulbi on ülal väljendanud oma ülimat rõõmu sa igasuguse objektiivse pilgu puudumist, siis mina tunnen lugedes pigem pettumust. Kaua sa hing ikka jaksad rõõmustada ühe ja sama skeemi kordumise üle? "Coming Home" on liiga tuttav ja liiga turvaline. Tegelikult ei ole siin peaaegu mitte kui midagi uut. Ausalt öeldes loodan ma siiralt, et McDevitt on käesolevaga ringi sulgenud. Sisuliselt ta ju jõuabki algusesse tagasi. Kui "Talent for War" algas sellest, et luksuslaev Capella kadus ja Gabe Benedict jättis oma vara ja lahendamata mõistatused Alexile, siis nüüd on tagasi nii laev kui viies esimeses osas surnuks peetud onu.

Lugu ise algab sellest, et Alex/Chase duo poole pöördub üks naisterahvas, kelle vanaisa asjade hulgast tuli päevavalgele väga vana olemisega sideseadeldis. Alex tunneb ära kosmoseajastu alguspäevil kasutatud tehnoloogia. Ja kuna on teada, et kadunud vanaisa Garnett oli paadunud fänn nn Kuldajastu (20. - 24. saj.) uurija, siis tundub enam kui imelik, et mees niivõrd olulist leidu avalikuks ei teinud. Ja niisama lihtsalt McDevitt tekitabki intriigi. Teiseks süžeeliiniks, nagu Raulgi on juba maininud, kujuneb Capella päästeoperatsioon. Pole välistatud, et teen siin autorile ülekohut, kuid võibolla olekski kogu lugu olnud sootuks huvitavam kui see teine olnuks peamine liin...

Tumedate sajandite lugu, mida Raul eelarvustuses kõrgele kiidab, jääb minule natuke segaseks. Ühest küljest on see niisugune ehe postapo värk - tsivilisatsiooni hukk ja puha. Kindlasti oleks seal palju huvitavaid võimalusi heade lugude jaoks. Teisalt terendab sellest natuke nagu loogikaauk. Kui inimkond oli selleks ajaks juba tähtedele jõudnud, mida nimetatakse ka üheks peamiseks põhjuseks, miks me liigina üldse säilisime, siis kuidas oli ikkagi võimalik, et sajanditeks võttis maad täielik allakäik? Meile kuvatakse pildikesi sellest, et hobusest sai peamine liiklusvahend ja inimesed pidid elus püsimiseks jahti pidama. Suur osa kultuuripärandist hävis, aga kõigest mõnisada aastat hiljem lennati jälle mööda Galaktikat ringi. Ehk siis kui allakäik kolooniaid ei tabanud, siis miks need ei aidanud Maal jälle asju paika seada? Ja kui allakäik oli üleüldine, siis poleks ju ka kolooniad pidanud säilima. Noh, mis iganes. McDevitt "lahendab" selle olukorra lihtsalt: enamik ajaloost ongi kaotsi läinud. Meile on jäänud vaid käputäis seosetuid tekste ja esemeid, mille alusel järeldusi teha. Korduvalt läbib raamatut tõdemus, et ega me tänagi tea, mis 3000 või 5000 aastat tagasi aset leidis.

Nimetage mind küünikuks kui tahate, kuid ma ei saa üle ega ümber ka sellest, et McDevitti tulevik ei tundu omas mõnususes ja hubasuses, inimeste kainet mõistust ja heaolu kujutades kuigivõrd veenev. Muidugi - võttes aluseks natuke üldisema, suurema pildi, kus eksisteerib konflikt tulnukatega, probleemid galaktika uurimise rahastamise jätkusuutlikkusega, aastatuhandete jooksul erinevate inimtsivilisatsioonide teke ja kadu, siis võibolla on ka see mugav heaoluühiskond, milles Alex ja Chase toimetavad, kõigest ajutine nähtus. Mine sa tea võibolla on hoopis selles tõdemuses võimalus edasi minekuks? Mingi vapustus, mis pöörab selle sarja minevikku vaatava olemuse hoopis millekski muuks :)

Benedicti sarja kohustuslikud elemendid on kõik olemas: mõistatus, jupp-jupilt, juhtlõng, juhtlõnga kaupa, ühest tupikust järgmisse liikudes selle lahendamine; Alexi ja Chase`i vastu töötavad jõud. Tapmiskatse! Ei saa ka sel korral ilma. Operatsioonid kosmoses. Kuskil taustal toimetavad telepaatidest tulnukrass (Mutes). Chase oma suhetedraama või -dilemma? või hoopis mõlema puudumisega? Ja õnnelik lõpp.

Tundub, et paras koht tagasi vaadata ka ja võrrelda natuke sarja teiste osadega. Olen võrdlemisi ühtlaselt neljasid hindeks pannud. "Polaris" oli erandiks, mille põhiintriig jättis mu sedavõrd ükskõikseks, et peaaegu võinuks terve sarja maha kanda. Aga lisaks "Talent for War`ile" on siiski ka "Seeker" ja "Devil`s Eye". Seega kolm neljast on tegelikult väga head. Käsolev on selline päris kobe.

Teksti loeti inglise keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

2019-10-03 * minimuudatus - kasutajavaade võimaldab limit parameetrit.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: mai 2024
aprill 2024
märts 2024
veebruar 2024
jaanuar 2024
detsember 2023

Autorite sildid: