Vaieldakse pikalt, kas teda otsima saadetav laev Excelsior mehitada sama, kolmanda põlve tehisteadvusega Jeri või paialdada laevale teise põlvkonna rohkem testitud ja kriisisituatsioonides karastunud vanem tehisteadvus Sara. Lõpuks paigaldatakse Sara senise haldaja/inseneri visa töö tulemusel sinna just see vanem ja kindlam tehisteadvus, et kui uuem seal Oorti pilves järsku lolliks on läinud, siis saab vanem ehk kindlamalt tolle ilmselt amokki jooksva laeva üle kontrolli saavutada. Põhimõtteliselt ongi see lugu edasi antud tehisteadvuse Sara minajutustusena. Sellisena haakub see pala suurepäraselt seni värskeima Alex Benedicti sarja romaani «Firebird» kõrvalliiniga, Villanueva planeedilt leitud ja emotsioonid omandanud tehisteadvuse ehk beeta Charlie looga.
Puändist ja kosmilise üksilduse fiilingust tunneb meistri kätt. Kui inimkond enam ei taha kosmose tundmatuid alasid uurida, siis leidub keegi teine, kes tahab!