Kasutajainfo

Jack McDevitt

14.04.1935-

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Jack McDevitt ·

Omega

(romaan aastast 2003)

Sarjad:
Hinne
Hindajaid
0
1
1
0
0
Keskmine hinne
3.5
Arvustused (2)

Raamatu süžee on lihtne. Üks sarja esimese osa lõpust tuntuks saanud Omega-pilvedest on endale vist sihtmärgi leidnud. Inimesed uurivad asja ja leiavad, et Omega ongi avastanud mõistuslike olenditega planeedi. Nood planeedi asukad elavad küll meie mõistes alles antiikajas, aga on muidu igati vahvad tegelased. Ning et mõistuslikud olendid näivad kosmoses väga haruldased olevat, siis otsustab Akadeemia (autori ilmne viide NASAle) proovida neid pilve eest kaitsta.
Paar lähimat laeva saadetakse kohe planeedi juurde ning Maalt on abi lisaks tulemas, aga neil kulub kohalejõudmiseks kolmveerand aastat ja saabutaks vahetult enne pilve rünnakut. Seega peavad mõnel üsna juhuslikult kohale sattunud teadlasel tsivilisatsiooni päästmisega ise kuidagi hakkama saama

Planeeti asustavad aborigeenid ja nende tsivilisatsiooni kirjeldus ongi raamatu helgemaid tahke, kõik muu on üsna keskpärane värk.

Laias laastus võib öelda, et siiani on autor sarja raamatud pannud kokku kolme teemat kasutades ja nendega varieerides ning neid erinevate taustalugudega kokku sidudes. Teemad oleksid pikk kosmoselend ja inimeste omavahelised suhted selle vältel, teiseks seiklused mingil planeedil ja kolmandaks teemaks mingi eksootilise kaadervärgi ehitamine, erilise toimingu sooritamine äärmuslikes tingimustes.

Sarja esimene raamat oli seiklus planeedil ja lend, teine osa seiklus planeedil ja ehitamine, kolmas raamat peamiselt lend pluss veidi seiklust, neljas raamat lend, seiklus planeedil, ehitamine pluss sideaineks seekord lennu korraldamise ning juhtimise protsess.

Aga nagu ma juba sarja teise osa puhul ütlesin, et autori kirjeldus millegi meisterdamisest mulle eriti peale ei lähe ning ka selles osas oli see tüütu. Samuti oli selles osas lennuaegne sündmustik igav, pingevaba. Seiklused planeedil on jah ilmselt raamatu parim osa, igati loetav, kuid põnevust nappis sealgi ja ootamatuid sündmusepöördeid polnud üldse. Ja mida eriti huvitavat sai olla raamatut tervikuks siduvates vahepajatuses sellest, kuidas varasemast tuttavast kapten Hutchist on saanud Akadeemia ametnik koos oma bürokraadimuredega ja perekonnaeluga? Nojah, see et ta ilmselt Omega-pilvede otstarbe lõpuks ära arvab ja see päris ootamatuks osutub, on väike plussike küll.

Kokku annab see sarja siiani kõige kesisema raamatu. Tegemist on täiesti tavalise ajaviitelooga. Veidi argipäeva, veidi armastust, veidi seiklust ja põnevust – aga just nimelt veidi, magedaks jääb see lugu, pole ka kedagi, kellele tõeliselt kaasa elada. Raamat jättis üsna külmaks, ja hindeks nõrk kolm.

Teksti loeti vene keeles

Akadeemia sarja 4. raamat. Meeldis mulle kusjuures rohkem kui Deepsix. Ma saan täitsa aru, miks see raamat võib tunduda raske ja igav - sest tegelikult siin muid suuri probleeme polegi kui seesamune igavus, sest kogu detailirohke lugu asetub lugeja ette äärmiselt aeglaselt. On Omega-pilved - teada-tuntud fenomen Akadeemia-sarjas - mis kulgevad Galaktikas ringi, pärinedes kuskilt tuuma kandist; neil pilvedel on "kombeks" lukustuda geomeetrilistele kujunditele ja et reeglina loovad selliseid asju arenenud tsivilisatsioonid, siis mitmete aastatuhandete pikkuste intervallide tagant laekuvad Omega-pilved hävitavad planeetidel tsivilisatsioone. Teadaolevalt on üks selline Maa poole ka teel, kuid esmane ärevus on haihtunud, sest hinnanguliselt saabub see 900 aasta pärast - küll jõuab sellega tegeleda.
 
Seega on üks McDevitti peamisi sõnumeid siin teoses nagu nii mõneski teises, et inimkond ei tegele tõeliselt oluliste küsimustega, sest mingid (hetkel kriitilisena tunduvad) päevakajalised pisimured näivad palju tähtsamad ja nii võib väga vabalt juhtuda, et me sureme välja, sest ma ei tea - nt palju olulisem põlvkonna, paari pärast saabuvast (saabuda võivast) kliimakatastroofist tundub see, millise rallitiimi valib järgmiseks hooajaks Ott Tänak või kas Eesti peab vastu võtma 2, 20 või 200 Sahara-tagusest Aafrikast või Süüriast või Afgaanist pärit perekonda... Või kas jätkusuutlikuks metsaraie mahuks Eestis on 8, 10  või 12 milj.tm? Läks päevakajaliseks poliit-halaks.
 
Kui avastatakse üks juhtumisi täitsa tore intelligente seltskond kauges maailmas, millele antakse nimeks Lookout, asub Akadeemia varasemast tuntud Hutchinsi juhtimisel päästemissioonile. Sest Omega-pilv on selle maailma "sihikule võtnud" ja neil pole luksust, et katastroofini oleks 9 sajandit. Pigem nagu 9 kuud. Püütakse välja nuputada moodust, kuidas Omega-pilve kõrvale juhtida või hävitada. Tehakse jälle tõsise(ma)id pingutusi üldse selle fenomeni mõistmiseks ja proovitakse tundma õppida avastatud tsivilisatsiooni, et plaan B või isegi C käigus päästa neist niipaljud kui saab, päästa nende tsivilisatsioon, isegi kui paljud saabuvas katastroofis hukkuksid. 
 
Nagu ikka on osad tegelased mõnusalt inimlikud ja tahavad aidata, sest nii on hea ja õige. Teised on sigudikest teadlased, kel pole sooja ega külma goomphadeks nimetatud tulnukatest, vaid nad on asjast huvitatud ainult puht-akadeemilisest vaatenurgast. Mis kõige kurvem, siis tundub, et ametkondi-poliitikuid paneb liikuma üksnes ainus mure: kui asjad kehvasti lähevad, siis ei taheta, et ventilaatori poolt laiali pillutud sitt nende kuuerevääri määriks ja neist meedias halb mulje jääks. Ei taheta olla süüdi. 
 
McDevitt suudab minu hinnangul vältida jutlustamist, aga ometi võib nii paljusid viimasel paaril, kolmel kümndendil (ja ilmselt varemgi) aset leidnud ulatuslikku kriisi kõrvutada siin kuvatuga.
 
Tegelikult pole Hutch teoses üldse peategelane. Tegelasi on palju, tähtsamaid ja vähem olulisi, sh tulnukaid. Kui üldse kedagi esile tõsta siis on nendeks minu jaoks kaks tüüpi: Digger ja Kellie, kes suurema osa ajast asjatavad Lookout'il ringi kui antropoloogid ja üritavad anda endast olemasolevate vahendite juures parimat, et teha ettevalmistusi päästemissiooni õnnestumiseks. 
 
Nagu eelnevas arvustuses viidatud, siis goomphade kultuuri kirjeldused on üks helgemaid momente teoses. Nagu enamik minu hinnanguid McDevittile, arvan siingi, et kui olnuks lühem ja tempokam, olnuks parem. Aga samas pole see teos tüüpiliselt nt Benedicti sarjale oma olemuselt detektiiviromaan, vaid pigem tekkib kohati tunne justkui loeks mingit teksti raamatusarjast Maailm ja mõnda. Reisikiri.
 
Erinevalt Deepsix'ist, mida lugedes oli pidevalt tunne, et no ei saa olla olemas sellist hulka ebaõnne, siin mõned asjad lähevad õnneks, teised mitte. Laias laastus siiski positiivne teos, vürtsitatud mõningase ängistuse ja murelikkusega.
Teksti loeti inglise keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

2019-10-03 * minimuudatus - kasutajavaade võimaldab limit parameetrit.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: oktoober 2019
september 2019
august 2019
juuli 2019
juuni 2019
mai 2019

Autorite sildid: