Mina panen aga nelja, mis tegelikult on sihuke koondhinne. Teostus on sellel lool märksa parem kui ""Nõiatulbal"" ja "Seiklustel Lesnaja tänavas"... tegevus on tunduvalt motiveeritum.
Samas häirib üks asi jutu juures tohutult... sedavõrd mastaapset eksperimenti nõukogude riigis ikka sedavõrd oma käe peal teha ei saanud... kuna jutt on kirjutatud karmtõsises võtmes, siis hakkas selline asi tohutult häirima. Humoristliku «Simson XII» puhul seda ei juhtunud!
See sõjalis-patriootlik osa on ka asi omal kohal, sest venelase jaoks omab II maailmasõda märksa teistsugust tähendust, kui eestlasele... ning tegelikult taandub jutu mõte ju sellele, et pole need tänapäeva noored midagi teistsugused... mis sest, et kuulavad veidrat muusikat ning omavad miskeid metsikuid soenguid.