Minategelane, algaja õuduskirjanik, jutustab sünge loo enda ja oma mentori, kogenud kirjamehe sõprusest ning mentori surmast. Selles mentoris pole raske ära tunda H.P. Lovecrafti: kahvatu olme, Providence, eraklik eluviis, mida kompenseerib rohke kurjavahetus kirjanike, ajakirjanike ja teistega jne. Noormehel tekib kirjanikuga sõprussuhe ja mentor räägib talle oma asjadest rohkem kui teistele. Muuhulgas avaldab kirjanik, et suurem osa tema loomingust tuleneb unenägudest, mida ta võib näha kas või päevasel ajal. Noormees märkab aga, et mentori looming muutub üha võikamaks ja kummalisemaks. On iseloomulik, et tema ilukirjanduslikud tekstid on esitatud esimeses isikus, kusjuures alati läbi mingisuguse ebamaise deemoni silme läbi. Kirjaniku tekste ei taheta enam avaldada ja mees teatab oma noorele jüngrile, et tema muusaks polegi niivõrd unenäod, kui tema teadvuse kaudu ühendust võtvad reaalsed olendid, kes on määranud tema inimkonna prohvetiks ja enda esindajaks. Deemon on must ja karvane, kärsa ja küünistega, võttes sellise kuju, nagu inimesed keskajal tihtipeale deemoneid ette kujutasid. Hullumeelse sonimine, aga noormees tunneb tõsist hirmu, ja kui ta taas kord kirjanikule külla läheb, võtab ta igaks juhuks revolvri kaasa. Põhjendatult.
Päris muljetavaldav õudusjutt, mitte ainuke, kus teise nime all esineb Bloch tapab teise nime all esineva Lovecrafti.