Minategelane, stsenarist ja filmihull, kohtub tummfilmidele spetsialiseerunud kinos ühe vanamehega. Vanamees on 40 aastat filmides mänginud, kuid mitte peaosas, vaid massistseenides statistina. 40 aastat tagasi oli tal armastatu, samasugune massistseenides osaleja tütarlaps, kuid see sai õnnetult surma, kui talle mikrofoni kandev poom pähe kukkus. Vanamees veedab aega vanu filme vahtides ja proovides tabada oma armastatut, kasvõi ainult korraks vilksamisi. Pikapeale hakkab talle tunduma, et tütarlaps vilksatab mööda ka neis filmides, milles ta kunagi ei osalenud, ja pealegi veel lehvitab talle.
Finaal annab lootust et vanamehe surmaga said armunud jälle kokku mingis filmiinimeste teispoolsuses ja lõpus lehvitavad loo autorile juba kaks inimest.
Korralik, südamlik, nostalgiast õhetav lugu. Kindel viis.