Sünge aga haarav lugu räägib mingi linnakese külahullust, kes elutseb sealsamas lähedal soos. Aeg-ajalt tapab ta sinnasattunud inimesi ja viskab nende laibad vesiliiva. Kuid ta ei tee seda mitte vabal tahtel, vaid tema peas elava olendi,nimega Enochi, käsu peale. Enoch vajab millegipärast tapetud inimeste päid. Kui kaob keegi kohalik tüdruk, hakkavad ametivõimud asja uurima ja üsna kohe võetakse lihtsameelne mees kinni ja paigutatakse kohalikku vanglasse, kus teda siis uurivad kohalik arst ja prokurör. Mehe lugu kõlab täpselt nagu arstiõpiku näide skisofreenikust, kuid prokurör otsustab uurimise huvides kaasa mängida ja hiljem õhtul külastusele tulles teeb näo, et ta usub Enochi olemasolu. Küllaltki fataalsete tagajärgedega.
Loo teeb eriti heaks see, et edasi on ta antud lihtsameelse mehe minajutustusena, umbes nagu klassikaline "Lilled Algernonile", ja leebes toonis räägitakse jubedat ja õudset lugu. Viis ilma mingi kahtluseta.