Kasutajainfo

Ursula K. Le Guin

21.10.1929-22.01.2018

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Ursula K. Le Guin ·

Always Coming Home

(romaan aastast 1985)

Hinne
Hindajaid
1
0
1
0
0
Keskmine hinne
4.0
Arvustused (2)

Minu arvates ei ole tegu mitte romaani, vaid kirjandusliku eksperimendiga. Põhiline jutt moodustab kogutekstist hinnanguliselt ca kolmandiku, ülejäänu on sellega täiesti seostamatu etnograafiline butafooria. Piltlikult öeldes -- aluseks on võetud etnograafia (laulud, kunst, muistendid ja pärimused -- sic! esmatrükiga olevat kaasas olnud ka helikassett helilise osaga!) ning siis on sinna peale/juurde/kõrvale üritatud pookida ka mingi lugu, mille suurim häda peitub selles, et seal ei juhtu suurt midagi. Maailma kontrueerimisega saab ULG kenasti hakkama, seda on ta enne ja hiljemgi korduvalt tõestanud, isegi 2 erineva kultuuri baasterminite erinevus ja sellega kaasnevad arusaamatused on asjakohased, aga paraku tulemus on nagu mõne rahvaluulekoguja märkmed -- st natuke lugu ja siis hulganisti ristviiteid muudele kultuuriaspektidele ja jälle natuke lugu ja jälle lehekülgede kaupa viiteid. Minu jaoks oli liiga etno, aga ühe korra kannatab eksperimendi korras ära lugeda (ja andku autor mulle andeks, aga umbes poole pealt alates jätsin kogu kaasneva etnovärgi lihtsalt vahele), teist analoogset asja aga mitte ilmaski.

Kohtuvad tuleviku California aladel 2 täiesti erineva ellusuhtumisega kultuuri -- üks range hierarhilise ülesehitusega ja sõjakas ning teine vaba ja rahumeelne põlluharijate oma. Ehk piltlikult nagu näiteks inkad ja tšerokiid. Inka mees on oma rahva suur ülik, kes on ühel retkel abiellus tšerokii naisega. Abielu iseenesestki mõista inkade riigis ei maksa mitte midagi -- kastipuhtus! Aastate pärast taas samasse kanti sattunud ülik võtab sellest suhtest sündinud tütre inkade riiki kaasa ning tolle elukäigust jutt koosnebki.

Miks tšerokiid internetti ei kasuta või miks wõrk pärast tsivilisatsiooni allakäiku üldse püsti püsib või miks ja kui palju viimane üldse alla käis -- ei mainita... loo seisukohalt pole see tegelikult ka oluline, aga miks siis seda tõika üldse sisse tuua? Hindeks pii=3,14... ümardatud allapoole.

Teksti loeti vene keeles

 

Always Coming Home on eksperimentaalne ulmelugu. Lugu polegi selle raamatu kohta vist kõige õigem öelda, pigem on see kogumik fragmente, mis moodustavad fantaasiapõhise antropoloogilise uurimuse, monograafia või teadusteksti ühest Keshi nimelisest rahvahõimust, nii kauges postapokalüptilises tulevikus, et kõik varasem on unustatud.
 

Keshi hõim elab Kalifornia orus, millest suur osa on selleks ajaks vee alla jäänud - üldiselt küll primitiivselt, aga samas on metallitehnoloogia täiesti säilinud ning tulirelvad ja elektritehnoloogia mingis ulatuses samuti. Suur osa sellest primitiivsusest tulebki pigem kommetest, traditsioonidest ja filosoofiast, mis selle kultuuri vorminud on.
 

Kõige suurem osa raamatust avab seda kõike tolle kultuuri erinevate kirjandus- ja folkloorivormide esitamisega, kuhu on lisatud selle kogu koostaja, etnograaf Pandora kommentaarid nende mõtte paremaks seletamiseks. Nendest vormidest kõige pikemat, ühte kindlat tüüpi autobiograafilist jutustust saab teatud mõttes pidada raamatu kandvaks looks (kuigi teose kogumahust moodustab see suhteliselt väikese osa).
 

Kõiki ülejäänud tekste iseloomustab uskumatu mitmekesisus. Siin on näiteks naljalugusid, muinasjutte, erinevate tegevuste juurde käivaid laule (tavalistest töödest kuni pühade riitusteni), pikemaid poeeme ja lüürikat, lühikesi näidendeid ja katkend pikemast romaanist. Raamatu lõpus lisab etnograaf veel puhtalt kirjeldava osa selle kultuuri keelest ja kirjaviisist.
 

Ma pean ütlema, et mulle võib aeg-ajalt väga meeldida teos, mis püüab teha midagi hoopis teistmoodi, kui traditsiooniliselt võiks ning nihutab sellega selgelt neid piire, mida teatud žanri või tüübi juures võimalikuks peetakse. See raamat on just üks selliseid. Rahulolu selle lugemisest võib võrrelda sellega, kui ma kunagi ammu esimest korda Sõrmuste Isanda lisades peituvate sõnastike ja sugupuudeni jõudsin.
 

Teatud mõttes peab muidugi ütlema, et Le Guin on midagi sellist juba teinud oma parimas teoses "Pimeduse pahem käsi", kus tegevuspeatükkidele lisatud väljavõtted müütidest ja legendidest aitasid nii maailma kui ka lugu selgitada ja mõtestada.
 

Kuid niimoodi kogu tervikteos kokku panna on juba iseenesest monumentaalne ettevõtmine. Õnneks on ka teostus täiesti filigraanne. Erinevad lood, laulud ja luuletused ei tekita kunagi ebakõla tundega, nagu võiks need päriselt eksisteerida. Kuigi mõjutused Ameerika põlisrahvaste erinevatest kultuuridest ja taoistlikust filosoofiast on tuntavad, ei näinud ma siin kuskil kehva kopeerimist, vaid kogu töö tundus originaalne ja värske. Tegemist pole ka lihtsakoelise utoopiaga vaid mitmekesise ja mitmetahulise kultuuriga.
 

Hinnang 9/10. Kahju, et ma seda varem pole lugenud.
 

Teksti loeti inglise keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

2019-10-03 * minimuudatus - kasutajavaade võimaldab limit parameetrit.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: detsember 2019
november 2019
oktoober 2019
september 2019
august 2019
juuli 2019

Autorite sildid: