Suhteliselt mõttetu lugu vanast naisrevolutsionäärist, kelle unistus Kropotkini stiilis anarhia võidust lõpuks hakkab teostuma. Miks see kõik ulmevormis on, jääb arusaamatuks.
1.
21
4.333
2.
17
4.412
3.
19
4.421
4.
43
4.674
5.
56
4.179
6.
37
4.514
7.
9
3.889
8.
36
4.444
9.
17
4.529
10.
11
4.545
11.
2
3.5
12.
2
2.5
13.
2
3.0
14.
1
3.0
15.
2
4.0
16.
32
4.375
18.
4
4.75
19.
5
4.2
20.
1
4.0
1.
1
5.0
5.
6
4.667
6.
2
2.0
7.
8
3.5
8.
2
5.0
2.
1
4.0
3.
1
2.0
4.
4
4.75
5.
1
5.0
6.
7
2.857
7.
7
4.429
8.
1
5.0
9.
2
3.5
10.
1
3.0
11.
1
2.0
12.
1
4.0
13.
13
3.846
14.
9
4.0
15.
1
4.0
16.
3
5.0
19.
1
4.0
20.
2
4.0
22.
1
4.0
54.
1
5.0
56.
1
3.0
60.
2
5.0
62.
2
4.5
63.
2
4.0
64.
2
3.5
65.
3
5.0
67.
1
4.0
68.
3
3.667
69.
6
4.167
70.
4
2.75
71.
1
4.0
73.
7
3.857
74.
6
3.667
76.
1
4.0
77.
2
5.0
79.
1
2.0
80.
1
5.0
85.
1
5.0
1.
1
4.0
2.
2
5.0
6.
1
4.0
19.
1
4.0
20.
2
3.5
23.
5
3.8
26.
8
4.125
27.
11
4.273
28.
2
4.0
29.
2
5.0
(jutt aastast 1974)
mulle meeldis see lugu juba esimesel lugemisel kunagi ammu. kasvõi lähenemisnurga poolest - milleks kirjutada tervet romaani mingist tobedast revolutsioonist ja selle läbikukkumisest, kui sellele paratamatule tulemusele saab viidata ka eelõhtu kirjelduses. ideoloogiliseks eestvedajaks peetaval mammil on sügavalt ükskõik, mis toimub, ta saab aru, et sidus end liikumisega vaid romantilistest tunnetest konkreetse mehe vastu, kes suht juhuslikult osutus revolutsioonilise meelestatuse kandjaks. või, noh, revolutsiooni käigus tulevad võimule mitte ideoloogid, vaid uued bürokraadid, ideoloogid lihtsalt ei sobi valitsema, nagu me kõik che guevara näitest teame.
nüüdseks, kui lugu mulle kogemata jälle ette jäi, on vahepeal tekkinud mõningaid täiendavaid muljeid, koguni üks ühiskondlik murrang on ära nähtud. et siis, võrdlusena - loo peategelast võimule saanuna kujutleda on niisama absurdne, kui kujutleda meie oludes, et eluaeg põlvkondade konflikti tõttu inimnäolise sotsialismi poole pürginud marjustin pannakse sotsiaalministriks oma ideaale teostama ja et karmi vangilaagrikooliga daam hakkab siseministrina oma endistele represseerijatele sama mõõduga tasuma. no ei tulnud neil sellest midagi välja. siuke tragikoomiline jutt siis.