Sel ajal kui vist alles porgandite kloonimisega tegeleti, on Le Guin valmis kirjutanud jutu, kus vaagitakse inimkloonide hingeelu. Kaks "normaalset" meest saabuvad kaevandusplaneedile, kus baasis töötavad 10 noort inimest - 5 meest ja 5 naist. Kõik 10 on geneetiliselt identsed kloonid, ühevanused, koos kasvanud ja samasuguse hariduse saanud. Ainult vahetult enne tööle asumist on igaüks spetsialiseerunud erineva ala peale - kes matemaatikuks, kes geoloogiks jne. Kuidas see seltskond omavahel ja teiste inimestega suhtelb? Mida kujutab neist igaüks eraldi (kui üldse kujutab)? Sellistele küsimustele on autor püüdnud vastust leida. Ning vastus tundub küllaltki loogiline olevat, kuid seniste inimühiskonna arusaamade järgi on see küllaltki võõristust tekitav... Humoorikam seik on jutus see, kui baasi saabunud mehed omavahel arutavad, kuidas noored omavahel sugu teevad: kas igaühel on kindel partner või vahetavad nad graafiku alusel? Või teevad täitsa juhuslikult?