Ulmekirjanduse BAAS - Ursula K. Le Guin

Arvustused (5)

4.12.2003, kell 04:46

Sündmused 15 aastat peale "Tehanut".

Vana seltskond on täies koosseisus elus ja kuningriik on rahu ja õitsengu ajastus. Ainult et häirivad mõned väiksed pisiasjad: surnute riigis on muutunud asukad veidi rahutuks ja kuningriigi äärealadel on probleeme noorte ja riiakamate draakonitega.

Probleemi hakkavad lahendama Lebannen, Tenar ja Tehanu, kaasates ettevõtmisse ka teisi tegelasi. Selgub, et probleem draakonite ja surnutega näitab ühe ajastu lõppu Meremaal....

Lugu leiab korraliku lahenduse: draakonid lahkuvad, surnutega saavad arved klaariks ja peategelased leiavad ühel või teisel viisil õnneliku viisi edasi eksisteerimiseks. Tehanu saab ka lõpuks terveks, ainult et pisut teises formaadis. Kahjuks ei saanudki täpselt aru, et kas koos draakonitega lahkus Meremaalt ka kogu võlukunst.....

Teksti loeti inglise keeles

Moonika Lembinen

18.08.2007, kell 17:06

Kristjan Sander

6.03.2011, kell 15:10

Kuidagi väsima hakkab Meremaa maailm. Samas potentsiaali romaani põhimotiivil justkui olnuks - surnute maailm tuleb elavatele järjest lähemale, kuni ka tavainimesed satuvad iga kord unne suigatades Müüri äärde... Süngemas, tontlikumas ja painajalikumas stiilis jutustatuna oleks võinud värskelt ja eelnevat sarja täiendavana mõjuda. Paraku tuli nüüd aga välja vaid väsinud muinasjutt.

20.03.2011: et siis iga sarja osa on maailmale midagi uut lisanud, kuid seesinane paraku mitte.

Teksti loeti inglise keeles

Kaupo Rebane

25.06.2020, kell 19:21

Kellele juba Tehanu pettumust valmistas, ei peaks seda mitte kätte haarama. Õnneks on värske väljaande tagakaanel kenasti kirjas: „Kui esialgne Meremaa triloogia /…/ on veel liigitatav laste- või noortekirjanduseks, liigub neljas romaan „Tehanu” juba kindlalt täiskasvanutele mõeldud kirjanduse valda. Seda suunda jätkab ka „Teine tuul”.“ Võib-olla oleks lahendus lugeda nii nagu kirjutatud, et alles aastakümneid pärast esimest, või siis sama palju vanemana, kui kandev tegelaskuju.
Meremaa maailmas, aga pigem sarnaneb olemuselt Haini-tsükliga.

Teksti loeti eesti keeles

Triinu Meres

26.06.2020, kell 00:57

„Teine tuul” on leebem raamat kui "Tehanu", ta tegeleb pigem leppimise, edasielamise ja vaikse rõõmuga kui põleva liha ja hullusega. Aga.
Ma ei ütleks, et PAREM raamat. Seal oli kaks kohta, mis mind häirisid kirjanikluse osas.
Võibolla ma nüüd näen selliseid asju rohkem, kui nooruses.
Aga võibolla ikkagi Le Guin ei teinud ka selliseid vigu varem.
Üks koht on noore kuninga ehe ja siiras raevuhoog teemal „mis ma selle printsessiga peale hakkan?!” Nagu – lohed ähvardavad kogu maad, oht on reaalne ja käegakatsutav, väga võimalik, et surnud on ka aktiveerunud ja ohtlikud, ja sina, tark ja arvestav kuningas, kes kõige eest vastutab, jaksad raevutseda ja südamesse võtta mingeid abieluasju?!
Imelik kirjutamine. Ei järgi karakteriloogikat, see viha on minu meelest teoses ainult plot device’i funktsiooni täitev.
Teine veider koht oli raamatu lõpp. Sinna oli kulutatud nii vähe sõnu kui võimalik, ja tegelikult ikka veel vähem.
Jälle – ma saan aru, miks autor tahtis seda niimoodi lahendada.
Sedasi valdab lugejat suur vabanemise tunne, kõik, mis enne oli keeruline ja raske, on sile ja selge. Selliseks lõpuks ent tuleb inimloomused teha natuke paremaks ja targemaks kui loogiline oleks. Kõik mõistavad korraga suuri asju, üleüldine tarkus haarab tegelased endasse ning keegi ei kõhkle ega kahtle. Ja kuna SISULISELT asju ei muudetud, peaaegu kõik lõpuks taipaksid ikka, sest ega nad LOLLID ju ole, neelan ka mina selle lõpuprobleemi alla.
Ent natuke võtab ikkagi ohkama.
Sest tegelikult on „Teine tuul” ju hea raamat, põnev ja hea filosoofilise tagapõhjaga. Surm selles maailmas vajas tõesti lahtikirjutamist.
Selliste väikeste asjade pärast jääb temast alles aga vaid hea raamat, mitte väga hea raamat.

Teksti loeti eesti keeles

Ursula K. Le Guin

21.10.1929–22.01.2018

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Ursula K. Le Guin ·

Lisavahendid: