Loo tegevus leiab aset nii umbkaudu pronksiajas. Minategelaseks on noor jumalatytar, kes elab oma õdede-vendade ja kaaskondlastega jumala majas. Jumala moodustavad tema ema ja isa, kes on yhtlasi ka õde ja vend. Kui jumal (yks tema pooltest) sureb, siis abielluvad tema vanemad lapsed ja tekib uus jumal. Vanem meessoost järglane on paraku võrdlemisi sõjaka iseloomuga ja minategelase paartiliseks on määratud yks tema noorematest vendadest.
Igal aastal tähistatakse linnas Maailma Synnipäeva. Jumal tuleb majast välja ja tantsib. Seejärel teevad preestrid tulevaks aastaks ennustusi. Yhel aastal aga näevad jumal ja preestrid oma nägemustes kohutavat tulevikku - nälg, sõda, hooletusse jäetud teed ja lõhutud sillad..
Mnjah. Kirjutada tädi oskab, selle koha pealt ei saa haukuda. Ok, tegelikult saab kyll. Loo lõpus tuuakse äkki out of the blue sky mängu mingid täiesti totrad tulnukad kosmosest, kelle põhiliseks funktsiooniks paistab olevat jutule täiendava dänikenistliku varjundi andmine. Ja loomulikult antakse jälle pihta sõjakale meessoole, kes teadagi alati kõiges syydi on. Neli miinus.