Kasutajainfo

Ursula K. Le Guin

21.10.1929-22.01.2018

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Ursula K. Le Guin ·

The Lathe of Heaven

(romaan aastast 1971)

ajakirjapublikatsioon: «Amazing Science Fiction Stories» 1971; märts – mai
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
2
3
2
0
0
Keskmine hinne
4.0
Arvustused (7)

Suhteliselt syngevõitu lugu mehest, kelle unenäod täitusid. Kusjuures mitte ainult sellised, et nägi unes sportautot ja järgmisel hommikul olid võtmed laual. Näiteks unenäo teema - rassism. Ärkab yles ja nahavärv kõigil yhtlaselt hall. Ja kõik on veendunud et nii ongi kogu aeg olnud. Või ylerahvastus. Järgmisel hommikul on neli miljardit inimest nagu peoga pyhitud. Yhest kyljest ju tore aga teisest kyljest.. mõnevõrra kainestav. Kui tyyp oma talenti miskite uimastitega ohjeldada pyyab, satub ta otsapidi mingi psyhhiaatri juurde. Kes osutub paraku põhimõtteliseks maailmaparandajaks ja leiab et selliseid unenägusid hypnoosi abil suunates saab luua maapealse paradiisi. No ja nii edasi. Raamat kui niisugune oli hea. Aga minu maitse jaoks pisut liiga morn. Bradbury ja Philip Dicki austajatele kindlasti meeldib. Minult ta yle miinusega nelja ei saa.
Teksti loeti inglise keeles

Loo idee pole eriti uus, sest meenuvad Dicki "Eye in Sky” (57) ja Sturgeoni “More Than Human” (53). Le Guin räägib mehest, kelle uned muudavad maailma. Teda juhib psühhiaater, kelle võimuiha süües kasvab. Seega räägib romaan sellest, kui raske on olla jumal. Le Guin on sedavõrd hea kirjanik, et teosele võib puudustele vaatamata (ebaoriginaalsus, kohati tühjalt kõmisev) anda hindeks 3.
Teksti loeti soome keeles

Mõnusalt sünge raamat ja ilma õnneliku lõputa, tekitas sellise väljapääsmatuse tunde - mulle seetõttu meeldis. Aga õige on ka see, et tegevust ja tegelasi oleks võinud rohkem olla, actionit. Seetõttu parimat hinnet ei saa.

Ahjaa - see unenäoga maailma muutmise kontseptsioon meenutas Chalkeri "Exiles at the Well of Souls" algust, seal saavutati sama efekt miski kompuutri abil.
Teksti loeti inglise keeles

"Taevane potikeder" on kõige mahlakam Le Guin, mida pärast "Pimeduse pahemat kätt" lugenud olen, seejuures viisakalt põgus ja ei veni ühestki otsast. Le Guni luulelisus ei lämmata sisu ja vastupidi, samuti ei tuleta muidu Le Guini teoste taustal pidevalt tukslev naiselik plaan end selles teoses pidevalt meelde. Tõeliselt tahe düstoopia, milles düstoopiline tasand ise ei olegi esmane. Nõustun täiesti, et neile, kellele meeldib Dick ja Bradbury, peaks ka "Lathe..." olema paras komm. Veenev, ladus, mõtlemapanev, kirjanduslikult kvaliteetne — mida veel ühelt ulmekalt tahta? Väikese mahu ja kaasakiskuvuse tõttu soovitaksin seda lausa kohustuslikuks kirjanduseks, kui kusagil peaks loetama ulme all˛anre tutvustavat kursust.

Teiste mainitud teoseid, mis nagu peaksid sarnaseid ideid käsitlema, ei ole ma lugenud, küll aga meenutas André Trinity "Glorie igavene kohalolek" servast käesolevat teost küll rohkem kui ühes detailis.
Teksti loeti inglise keeles

Pean nõustuma nendega, kes selle teose ja Dicki loomingu vahel paralleele tõmbavad. Olles tosinajagu lehekülgi läbi lugenud, ei pidanud vastu ja uurisin kaant - kas tõesti on tegu Le Guini teosega? Raamatul on Philip K. Dicki teostele omaseid jooni küll: väheste vahenditega on loodud küllaltki sarnane maailm, milles kõik oleks justkui vaevu nähtava tumehalli loori taga. Tagaplaanil on pidevalt tuntav lagunemine, eksisteerivad dickilikult totrad seadused ja sama totter bürokraatia, peategelasel on paranormaalsed võimed, pingutustest hoolimata liigub kõik allamäge ning ainsaks lootuseks jääb edasine allakäik lõpetada.
Teksti loeti inglise keeles

Lugesin vahetult pärast Dicki "A Scanner Darklyt" ja muidugi üllatusin samadel motiividel, kui eelarvustajad. Peale dikilikkuse poleks arvanud ka, et ULG nii stiilipuhast SF-i tootnud on. Romaani esimese poole või ka 2/3 pealt oleksin kindlasti viie andnud - seda nii kratsivalt paranoilise atmosfääri, tegelaskujude kui jutustamisoskuse eest. Edasi aga - sellest steenist, kui negroidne naisadvokaat oma kliendile metsamajakesse järele sõitis ja kirjanik tema karakterit avama hakkas - tuli hipisitt, lilled ja liblikad. Tonaalsuse muutus on peaaegu lõigu täpsusega tuvastatav ja mida edasi, seda rohkem rappa asi läks. Lausa kanepiuimas biitlite kuulamise ning nende laulust võlusõnade avastamiseni välja.
Teksti loeti inglise keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

2019-10-03 * minimuudatus - kasutajavaade võimaldab limit parameetrit.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: oktoober 2019
september 2019
august 2019
juuli 2019
juuni 2019
mai 2019

Autorite sildid: