Nüüd tulid nad koos oma teenrite lohede, orkide ja päkapikkudega Maale tagasi ning pärast lühikest ja võidukat sõda alistasid inimkonna.
Jutu (või muinasjutu) peategelaseks on rätsep Ivan, keda külastab elfist Metsa Kommander ning avaldab soovi, et rätsep õmbleks talle balliks piduliku mundri. Et siis üsna imelik värk: kõrges auastmes elf (kes näeb välja kui segavereline) ning käitub ka üsna (südamlikult ja) inimlikult.
Rätsep Ivan on muidugi nõus, sest kuidas sa keeldud ning pealegi on antud rätsep üsna kollabratsionistlik mees. Seda arvas kunagi Ivani tütar ning seda ütleb talle ka naabrimees Leonid, kes ärgitab rätseppa mundri valmimist saboteerima.
Tegelikult on aga kõik märksa keerulisem. Rätsep Ivan on murtud mees, kelle tütar hukati ja kelle naine end üles poos. Naabrimees Leonid on põrandaalusest vastupanuliikumisest, kes tahab Ivani omil eesmärgil ballile sokutada. Elf on aga...
Sergei Lukjanenko uuemad jutud pole just alati kõikse paremad olnud. Ja see on veel suisa leebe hinnang! Jutt «Сказка о трусливом портняжке» sunnib aga autorile paljut andestama. Leidlik, läbimõeldud, uusi lähenemisnurki avav – kiitmist võiks veel pikalt samas vaimus jätkata. Eraldi märgiks ära, et üsna paroodiamaigulisena alanud jutt muutub sündmustiku arenedes suisa tõsiseks tekstiks. Hindeks viis selle kõige klaarimal kujul.