Ja alustadki kohe esimesest jutust...
Uus aasta on saabumas ning ärimehest pereisa räägib oma naisele ja lastele, et targad ja tähtsad mehed (loe: temast vingemad ärimehed) on öelnud, et uuel aastal ikka rohkelt uut õnne tuleks, et selleks tuleks vana aasta lõpuks kõik vanad asjad minema visata. Perekond suhtub alguses asjasse umbusklikult, aga pereisa on järjekindel ning algabki vanade asjade kokkukogumine ja äraviskamine...
Lugemisjärgselt sain ma teada, et see jutt osales ühel wõrgus toimunud jutuvõistlusel ning sai seal neljakümnenda koha... ning ausaltöelda ei imesta...
Jutul on üsna leidlik idee, aga see on tuimalt ja minuarust ka läbimõtlematult kirja pandud. Loed, mõmised midagi omaette ja unustad. Ei, andekaid detaile oli, aga jutt kui tervik oli hall ja ilmselgelt poole pikem kui vaja.
Kuna kogumiku «Фантастика 2005» esimene jutt oli selline kehvakene, siis järgmised Sergei Lukjanenko jutud selles köites lükkusid lugemisjärjekorras kõvasti kaugemale...