Ausalt öeldes on Lukjanenko suhteliselt kõikuva tasemega ja seda eriti viimasel ajal. Võimalik, et see puudutab tema lühiproosat, pikemaid vorme ei ole viimasel ajal kätte sattunud. Ka see jutt siin (ilmunud 2004 aasta maikuises "Jesli" nimelises ajakirjas, võimalik et on ka mujal ilmunud, kuid sellest ei te ma miskit). Jutu hinne oleks selline üsna keskmine "hää".
Tegevus toimub meie paralleeluniversumis, kus isand Tesla on 19. sajandi lõpus muude väärt vidinate kõrval ka seadme nimega "Tesla kroon" ja selle abil saab inimene ühenduse oma eelmise kehastusega. Elik siis priboor, mis kindlalt ja üheselt tõestab ära hingede rändamise. Loo peategelaseks on eradetektiiv, kes oma eelmises elus polnud mitte keegi muu, kui Alan Pinkerton. Oma eelmise elu tundmine annab muuseas ka üsna kindlaid suuniseid, millega inimene ses sinatses olemises tegelda võiks. Niisiis ongi meie eks-Pinkerton tegelemas detektiivindusega. Mõne aasta eest riiklikult kohalt lahkunud ja asunud eraviisiliselt asja ajama. Tema erihobiks on juhtumid, kus eelnevas elus on oma otsesele järglasele (ehk siis ümbersünnile) miski papp pärandet või on miskiseid muid muresid. Nojah, äri ei lähe just nii kenasti, kui võiks, aga ega jutust üldjoontes ei jää ka muljet, et peategelane ka väga viriseks. Igal juhul peale ühte lootusetu juhtumi ära kuulamist siindub meie kangelane õllekasse "Dengi na veter" (tegelt peaks selle nimeutse eest andma juba 5 palli ja ka õpetuse eest, kuis saab Venemaal õllekas kogu aeg ühtlaselt hääd õlut pakkuda) ja kohtab seal miskist subjekti. Subjektiga tekib soe vestlus ja siis teatab subjekt, et tal just sellist detektiivi vaja ongi, aga esmalt peavad nad lähedal asuvas ülikoolis ära käima, sest ta peab miskit näitama. Subjekt lastakse maha ja ka seltsimees Artjomist läheb vikatimees ainult karva võrra mööda. Järgneb detektiivilugu, mis just üleliia ulmeline ei ole, kuid loetav ja hää küll.
Kel võimalust, see loeb, otseselt ainult selle loo pärast midagi osta ei tasu. Kui keegi tahab saada jutust aimu, siis on selle algus olemas ka wõrgus ja seda lingil КРЕДО .
Tegevus toimub meie paralleeluniversumis, kus isand Tesla on 19. sajandi lõpus muude väärt vidinate kõrval ka seadme nimega "Tesla kroon" ja selle abil saab inimene ühenduse oma eelmise kehastusega. Elik siis priboor, mis kindlalt ja üheselt tõestab ära hingede rändamise. Loo peategelaseks on eradetektiiv, kes oma eelmises elus polnud mitte keegi muu, kui Alan Pinkerton. Oma eelmise elu tundmine annab muuseas ka üsna kindlaid suuniseid, millega inimene ses sinatses olemises tegelda võiks. Niisiis ongi meie eks-Pinkerton tegelemas detektiivindusega. Mõne aasta eest riiklikult kohalt lahkunud ja asunud eraviisiliselt asja ajama. Tema erihobiks on juhtumid, kus eelnevas elus on oma otsesele järglasele (ehk siis ümbersünnile) miski papp pärandet või on miskiseid muid muresid. Nojah, äri ei lähe just nii kenasti, kui võiks, aga ega jutust üldjoontes ei jää ka muljet, et peategelane ka väga viriseks. Igal juhul peale ühte lootusetu juhtumi ära kuulamist siindub meie kangelane õllekasse "Dengi na veter" (tegelt peaks selle nimeutse eest andma juba 5 palli ja ka õpetuse eest, kuis saab Venemaal õllekas kogu aeg ühtlaselt hääd õlut pakkuda) ja kohtab seal miskist subjekti. Subjektiga tekib soe vestlus ja siis teatab subjekt, et tal just sellist detektiivi vaja ongi, aga esmalt peavad nad lähedal asuvas ülikoolis ära käima, sest ta peab miskit näitama. Subjekt lastakse maha ja ka seltsimees Artjomist läheb vikatimees ainult karva võrra mööda. Järgneb detektiivilugu, mis just üleliia ulmeline ei ole, kuid loetav ja hää küll.
Kel võimalust, see loeb, otseselt ainult selle loo pärast midagi osta ei tasu. Kui keegi tahab saada jutust aimu, siis on selle algus olemas ka wõrgus ja seda lingil КРЕДО .