Kasutajainfo

Sergei Lukjanenko

11.04.1968-

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Sergei Lukjanenko ·

Spektr: Roman v semi tšastjahh, s semju prologami i odnim epilogom

(romaan aastast 2002)

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
2
1
0
0
0
Keskmine hinne
4.667
Arvustused (3)

Maal (ja veel enam kui 200 planeedil) on Väravad, mis võimaldavad silmapilkselt Maailmaruumis reisida. Väravat valvavad salapärased Võtmehoidjad, kes tasuks reisi eest üht lugu nõuavad. Mingeid kindlaid kriteeriume selle kohta, millised lood Võtmehoidjatele meeldivad ja millised mitte, olemas pole, ning heaks kiidavad Võtmehoidjad neile jutustatud loo kõrvaltvaataja seisukohast üsna suvaliselt. Korra pääseb Väravast läbi enam-vähem igaüks – olles esmalt ära rääkinud oma eluloo, mis reeglina ka vastu võetakse. Pidevalt reisida õnnestub aga vaid vähestel ja üldiselt tasub õnne tänada neil, kes just oma koduplaneedil loo jutustamisega jänni jäävad.

Üheks selliseks, kes läbi Väravate väga palju reisinud on, on moskvalasest eradetektiiv Martin, kel elukutseks kaugetelt planeetidelt ärajooksikuid tagasi tuua. Mõnikord see õnnestub, mõnikord mitte, sest jooksik peab tagasi pöörduma vabatahtlikult – oma tahte vastaselt ei lase Võtmehoidjad Väravast läbi kedagi. Kui Martinil palutakse tagasi tuua läbi Värava Kõiksust päästma põgenenud tütarlaps, siis tundub see alguses olevat täiesti tavaline ülesanne. Tegelikult muidugi pole, nagu Sa isegi arvata võid.

Veider, et seda raamatut veel keegi arvustanud ei ole. Ma kujutan peaaegu ette paari alalist baasikirjutajat, kes romaani sisu peas veeretades selle järelmaitset proovivad ja kirjutamist muudkui edasi lükkavad ja edasi lükkavad. Mina nii ei saa, mulle meeldib kohe pärast raamatukaante sulgemist arvuti taha istuda. Muidu ei saa valge lehena uue raamatu kallale asuda; ei saa ajus üht teatud sektorit tühjaks lasta. Ebamugav on.

Lühidalt öeldes on “Spektr” väga hea raamat. Väga põnev on ja väga raske on seda raamatut käest ära panna. Minu jaoks oli “Spektri” tipp siiski umbes romaani keskel, kui Martin külastas dio-dao’de maailma. Noh, see osa romaanist oli isegi parem kui väga hea, see osa lõi lihtsalt hinge kinni. Romaani lõpp oli selline nagu ma lootsin – ühest küljest tähendab see, et erilist üllatust ei tulnud, teisalt läks lõpplahendus suure kaarega mööda ka sellest, mida ma sisimas kartsin. Lukjanenko on kirjanikuna täiskasvanuks saanud, tundub mulle. Tore on.

Tegelikult tean ma, miks keegi veel BAASis “Spektrist” kirjutanud pole. See raamat vajab lihtsalt pikka seedimist. Ilmselt pikemat, kui “Blizitsa utro/Holodnõje berega” ja kindlasti palju pikemat kui minu arvates ebaõnnestunud “Tantsõ na snegu”. Just seepärast tuli sest arvustusest üks suhteliselt küündimatu soga. Vabandust muidugi. “Spektrit” lugeda tasub sellegipoolest.

Ma ise loen seda raamatut veel kindlasti enam kui üks kord. Ja juba päris varsti.

Teksti loeti vene keeles

Mitte eriti kauges tulevikus on Maale laekunud sõbralikku sorti tulnukad, kes pakuvad kohalikele teleportatsiooniteenust teistele planeetidele. Piletihinnaks on hästi jutustatud lugu. Lähed Jaama juurde, jutustad sealsele tulnukast väravavahile loo ja kui see tollele meeldib siis astu edasi ja ainult vali millisele planeedile minna tahad. Kirjanikud ja muud tegelased kellel jutt jookseb on kõrges hinnas.

Jutu peategelaseks on keegi Martin, kellel lugude võljamõtlemisega erilisi probleeme ei ole ja kes seda ära kasutades galaktilise detektiivina teguteb. Otsib läbi väravate põgenenud lapsi/naisi, kurjategijaid. Yhel ilusal hommikul helistab talle keegi soliidse olemisega onku ja teatab et tema palavasti armastatud tytar on läbi värava vehkat teinud. Papake mures.

Edasi lugedes saame teada, milleni viib Microsofti tarkvara kasutamine teleportatsiooniseadmetes, kuidas kutsutakse planeeti Fukjou inglisekeelsetes atlastes, kuidas hukkus amööb nimega Pavlik ja seda et kindlaim viis maapealse põrgu tekitamiseks on and kuradile kolm tilka verd.

Lukjanenko tavapäraselt kõrgel tasemel. Loetav, põnev, meisterlikult peeneksnämmutatud ohtra taskufilosoofiaga tykk. Lõpp ehk valmistas _kerge_ pettumuse, samas omast tarkusest sinna midagi paremat asemele pakkuda ka ei justkui oska.

Teksti loeti vene keeles

Minu jaoks oli selles raamatus liiga palju ehk tühja juttu. Selles mõttes, et need proloogid olid suuremas osas mõttetud ja seda onu kellega koos möla ajada ja viina võtta, ei oleks tegelikult vaja olnud. Muidu oli raamat suhteliselt hea - maailmad, tegevus jne. aga jäi mulje, et kas autor on a) viibinud hulga aega kodumaalt ära ja nüüd valab teksti oma igatsust venepärase elustiili järgi või b) tahtis tekstimahtu kunstlikult suuremaks ajada. Kuna aga lugesin siiski huviga (snooblikust toidu jm. jamast diagonaalis üle lastes) saab ta ikkagi nelja kuna muu tegevus hoidis huvi üleval.
Teksti loeti eesti keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: september 2019
august 2019
juuli 2019
juuni 2019
mai 2019
aprill 2019

Autorite sildid: