1.
5
4.4
2.
3
3.667
3.
3
4.333
4.
6
4.333
5.
7
4.714
6.
4
4.0
7.
5
3.2
8.
8
4.125
9.
3
4.667
10.
2
5.0
11.
5
5.0
12.
2
4.5
13.
9
4.889
14.
32
4.531
15.
7
4.857
16.
8
4.75
17.
22
4.591
18.
8
4.5
19.
10
4.4
20.
17
4.647
21.
7
4.286
22.
6
4.5
23.
3
4.667
24.
9
5.0
25.
9
4.667
26.
8
4.625
27.
9
3.889
28.
3
4.0
31.
2
4.0
32.
1
3.0
33.
1
2.0
35.
1
4.0
36.
1
5.0
1.
1
4.0
2.
1
4.0
3.
2
4.5
4.
5
4.0
5.
5
4.4
7.
1
5.0
8.
1
5.0
10.
2
4.0
11.
1
4.0
12.
2
3.0
1.
1
5.0
2.
9
4.111
3.
3
3.333
4.
5
4.4
5.
2
3.0
6.
2
4.0
7.
7
4.286
8.
3
3.333
9.
5
4.6
10.
6
4.5
11.
2
3.5
12.
6
3.167
13.
6
3.833
14.
2
3.5
15.
7
3.857
16.
6
5.0
17.
4
4.75
18.
4
3.0
19.
6
4.333
20.
10
4.8
21.
6
4.833
22.
5
4.0
24.
4
4.75
27.
1
4.0
31.
7
4.429
32.
5
4.2
33.
7
4.857
34.
5
4.6
36.
1
4.0
37.
6
4.167
38.
4
5.0
39.
3
4.0
40.
3
4.667
41.
4
4.75
42.
3
4.333
43.
4
3.75
44.
3
3.667
45.
2
4.0
46.
2
5.0
47.
1
3.0
48.
2
3.0
49.
3
4.333
50.
1
4.0
51.
1
4.0
52.
1
5.0
53.
3
4.667
54.
3
3.667
55.
1
4.0
56.
1
5.0
57.
1
4.0
58.
1
5.0
59.
1
5.0
60.
1
5.0
61.
1
5.0
62.
1
4.0
63.
1
5.0
65.
1
5.0
68.
1
5.0
70.
1
3.0
76.
1
5.0
81.
1
3.0
3.
1
4.0
4.
1
3.0
6.
1
5.0
10.
1
5.0
(jutt aastast 2001)
Olen üsna nõutu. Esiteks, ei näe ma siin midagi ulmelist, pigem on tegu lihtsalt lühinovelliga. Ja pean tunnistama, et ka viimasel juhul läks see jutt minust mööda, mina selle mõtet tabada ei suutnud. Kahte panna kah ei taha, kirjatehnika on ikkagi korralik. Pigem pika miinusega kolm.
Paljud inimesed on öövaikuses unetuna voodis lebades kellatiksumist kuulates arusaamatut hirmu ning ängi tundnud, Lukjanenko pani sellele tundele nime.
