Kasutajainfo

Sergei Lukjanenko

11.04.1968-

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Sergei Lukjanenko ·

Genom

(romaan aastast 1999)

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
6
2
2
0
0
Keskmine hinne
4.4
Arvustused (10)

Järjekordne tõsiselt tasemel kosmoseooper Lukjanenko sulest. Eelmine aasta paistis autoril tõsiselt produktiivne periood olema - kolm romaani, kogumik ja peotäis lyhijutte. Kusjuures ei saa sugugi öelda et kvaliteet kvantiteedi kasvu läbi kahanenud oleks. Aga mitte sellest ei tahtnud ma täna rääkida..

Romaani tegevus toimub võrdlemisi kauges tulevikus. Galaktika on asustatud terve plejaadi kõikvõimalike mõistuslike rassidega. H.Sapiens on nendest yks nooremaid ja agressiivsemaid.

XXI sajandil aset leidnud geneetikateaduste võidukäigu tagajärjel on tekkinud klassiyhiskond mis meenutab mõneti kollektiivsete putukate oma. Võtmesõnaks on spetsialiseeritus. Vastavalt vanemate soovile modifitseeritakse embryo genoom sobivaks mingi konkreetse eriala vajadustele. Selliselt saadud olendeid kutsutakse nn. spetsideks.

On piloot-spetsid, sõdur-spetsid, prostituut-spetsid, kojamees-spetsid. Kõigil kohaldatud vastavalt oma alale. Piloodid näiteks on võimelised taluma selliseid koshmaarseid kiirendusi, mis tavainimese hoobilt lömastaksid. Prostituudid on võimelised oma klienti hetkega kõrvuni ära armuma.. ning poole tunni pärast tolle unustama. Kojameestel on pikad ja karvased käed.. mida saab kasutada luuana.

Raamatu tegevus algab sellega, et piloot-spets Aleks Romanov kirjutatakse haiglast välja. Nagu arvata võib, ei sattunud ta sinna mitte kylmetushaiguse vaid väikese tööõnnetuse tagajärjel, mis puhul Romanovi keha alumine pool tuli uuesti kylge kasvatada.

Teel linna kohtub ta noorukese, nägusa ja võrdlemisi nälginud tytarlapsega. Naistega, teadagi, kaasnevad alati sekeldused. Nii selgub et tydrik on just-just jõudmas oma modifitseeritud organismi nn. nukkumisfaasi. Faasi mille käigus leiavad seni teismelises organismis aset lõplikud metamorfoosid, mis viivad spetsi erialaste omaduste lõpliku väljakujunemiseni. Paraku on nood metamorfoosid parasjagu valuline ning ohtlik protsess.

Aleks veab tydruku lähimasse hotelli. Kuivõrd rahadest on nad mõlemad võrdlemisi lagedad, proovib piloot hotelli terminali kaudu omale tööd leida.. Ja ennäe imet - pakutaksegi korralikult tasuvat kaptenikohta. Sedavõrd soodsatel tingimustel, et asi tundub Aleksile ysna kahtlane.. Kuid valikut pole.

Kokkuvõtteks. Igati Lukjanenko tavapärasel, sellest ehk isegi pisut paremal tasemel lugu. Lõpp ehk läks pisut.. ootamatult kriminulliks kätte. Aga midagi hullu sellest ei olnud. Mis tõsiselt meeldis oli kogu selle geneetikavärgi psyhholoogiliste ja sotsiaalsete aspektide mõnus ja hästi õnnestunud kujutamine. Vihjeks - tegemist ei ole järjekordse selleteemalise hoiatusromaaniga. Aga mis ikka pikalt jahuda, lugege ise - tasemel raamat, soovitan!

Teksti loeti vene keeles

Veel üks üllatus Lukjanenkolt. Loo algus, kus rahast lage piloot saab (kahtlaselt) soodsa tööotsa just siis kui seda on eriti vaja ning hakkab värbama meeskonda, tundub esialgu sissejuhatusena kosmosesiklustele.

Tegevus toimub kauges tulevikus, kus on palju erinevaid võõraste rasse, inimesed on jaginenud põhimõtteliselt kaheks - spetsialiseeritud geenimuutustega (e. spetsid) ja ilma geenimuutusteta (e. naturaalid). Geneetilised muudatused võivad olla väga sügavad, puudutades nii füsioloogiat kui psüholoogiat. Autori poolt neid geenimuudatusi ei kiideta ega mõisteta hukka - tolles ühiskonnas on need täiesti tavaline asi - vaid hoopis kirjeldatakse nende muudatuste psüholoogilisi ja sotsiaalseid aspekte.

Piloodil tuleb värvata kogu meeskond, reisi eesmärke ega kestvust pole esialgu teada. Värvataksegi väga kirju seltskond, kus enamus on spetsid. Reis algab ja seiklused muutuvad äkki psüholoogiliseks detektiiviks, kusjuures aluseks on just erinevate spetside psüholoogilised iseärasused.

Tulemus - kosmoseooper - psüholoogiline detektiiv on väga hea, tasub lugeda.

Teksti loeti vene keeles

"Kolm" peamiselt liiga aeglase ja trafaretliku alguse tõttu, mida osa edasi, seda paremaks läheb. Viimane - kriminullivõtmes kirjutatu oli kõige etem. Ma saan aru küll, et sellist starti oli tarvis, et too geneetiliselt kohandatud tulevikumaailm lugejale kenasti lahti rääkida... Aga kuidagi liiga keskmist lugejat arvestades - lihtsalt ja selgelt oli seda tehtud.

Hoolimata algusest on romaan ladus ja hoogne, parasjagu dramaatiline ja põnev ka. Piloot-spets on ilma jäätud armastusest - see liin nagu võlus kõige rohkem.

Kogu poliitilise ja käivitava intriigi lahendus ei paku aga üllatust. Veel enam seepärast, et see juba enne lõpliku lahenduse saamist ära mõistatakse.

Teksti loeti vene keeles

Ei kuulu küll kosmosedetektiivi austajate hulka, kuid seekord see lugemiselamust ei rikkunud. Taustsüsteem kosmilisele sherlokiaanale on muidugi suurepärane. Nipp, millega kulminatsioonisituatsioon lahendatakse, väärib aplausi. Miks siiski neli? Raamatu lõpp kumas vene autoritele tihti omasest liighelgusest, mis toob kuidagi kahtlaselt meelde nõukogudeaegse tonaalsuse. Mitte et mul happy end`i vastu midagi oleks, aga puänt jäi raamatul nagu puudu...
Teksti loeti vene keeles

Neist kahest kosmosedetektiivist, mida ma lugenud olen, on see kindlalt parim. Küllap vist sellepärast, et siin on rohkem kosmost ja vähem detektiivi. Tubli kolm neljandikku raamatust on Lukjanenko pühendanud krimi seisukohast lihtsalt "lavakujunduse" - geneetika poolt valitsetava tulevikuühiskonna - tutvustamisele. Kohati kipub isegi tunduma, et mõrvalugu on romaanile poolvägisi lihtsalt selleks külge poogitud, et sellel tutvustusel, mis iseenesest on väga köitev, oleks ka mingi süzee. Selle "kaalukategooria" romaanide puhul irisen endamisi tihti just selle üle, et olemas on päris hea süzee, aga ümbritseva maailma kujutamisega ei ole justkui viitsitud eriti vaeva näha. Lukjanenko on selles osas osanud minule meele järgi olla.

Mõne sõnaga tahaks peatuda ka tegelastel. Kapten-piloot ja plika-salaagent, kes peaksid vist olema peategelased, tunduvad olevat kuskilt koomiksist välja astunud ja mõjuvad tihti ärritavalt. Aga vastukaaluks on olemas terve plejaad lahedaid kõrvaltegelasi, nagu naturaalist gay-navigaator, mustanahaline naissoost arst-timukas-ja-mis-kõik-veel või kloonimise teel taasloodud Sherlock Holmes, kes popsutab piipu ja mängib viiulit. Nemad teevad peategelaste lameduse enam kui tasa.

Romaan on tänapäeva Eesti lugejale kindlasti aktuaalne, sest käivad ju meiegi ühiskonnas praegu vaidlused sel teemal, kuivõrd tohivad geneetikud inimese arengusse sekkuda või kas inimest tohib kloonida.

Genom oli esimene Lukjanenko teos, mille ma läbi lugesin, aga viimaseks ta kindlasti ei jää. Ometi ei saa ma talle eelpool osutatud puuduste pärast ka päris kõrgeimat hinnet panna. Usun, et mul õnnestub sellelt autorilt lugeda midagi veel paremat.

Olgu öeldud, et see teine kosmosedetektiiv, millele ma oma arvustuse alguses vihjasin, on Isaac Asimovi Naked Sun. Minu meelest ei kannata võrdlust absoluutselt välja.

Teksti loeti vene keeles

Algus lubas veel aga mida edasi seda plämamaks läks. Vast sellepärast, et ma pole eriline dedektiivilugude fänn. Kuid midagi enamat see raamat polnud. Ulmeosa üle ei kurda, huvitav. Tänu sellele ka kolm mitte 1.
Teksti loeti vene keeles

Järjekordne suurepärane teos Lukjanenko sulest. Paistab, et mistahes zhanrit ta ette ei võtaks on tulemuseks midagi head ja huvitavat. Olustik ja maailm olid väga hästi kirjeldatud, samuti pinge kasvamine sündmuste arenedes, nagu detektiivromaanile kohane.
Teksti loeti vene keeles

Mõnusalt sujuv teos, kus lava seadev algus äratab lugejas juba ette kahtlusi peategelase mõttekäikude puudulikkuses. Autoripositsioon on keskendatud geneetiliselt piiratud peategelase mõttemallidele ja ei mängi mingit kõiketeadjat jutustajat, asjaolud selguvad hiljem. See, et tüdruku ja kangelase kohtumine oli ainuke juhuslik asi kogu loos, on siiski kahtlane. Kas pahad lülitasid killer-spetsi meeskonnanimekirja hiljem (saades infot, et piloot taolise isendi ees hoolitseb ja lisades nimetet vakantsi ainult lepingu mesisemaks muutmise eesmärgil)? Tunnistan, et tuleb raamat veelkord läbi lugeda, et asjas selgust saada, sest -

juhul, kui kohtumisjuhus on autori poolt lisatud vaid hullu teadlase sissetoomise eesmärgil ja maailmakirjelduse hõlbustamiseks, ei saa viit enam hindeks panna...

Teksti loeti vene keeles

Romaani peategelaseks on geneetiliselt muudatud piloot, kes on parasjagu ühes kolkaplaneedis haiglas. Eelmise lennuaeg juhtus tal õnnetus ning terve ta alakeha lõigati laseriga küljest. Nüüd on kõik vajalik tagasi kasvatud ja piloot siirdub uut tööd otsima. Selle käigus kohtub ta ühe tütarlapsega, kellel on parasjagu algamas geneetiline muundumine. Maailmas kus tegevus toimub on enamus inimesi nö "spetsialiseeritud" ehk siis enne sündi muundatud geenidega, vastava ameti tarbeks. Muutused rakenduvad aga alles kuskil peale puberteeti. Kuna piloodil on tema eriala tõttu kõrgendatud "vanemainstinkt" (piloot peab meeskonna eest ju hoolitsema) siis võtab ta salapärase tütarlapse enda kaitse alla.

Edasi seigeldakse mitmetel planeetidel ning kohtutakse paljude kummaliste eluvormide ja spetsialiseeritutega. Üks värvikamaid neist tegelastest oli üllatuseks geneetiliselt muundamata homo-shotlane, kes kandis kilti ja meenutas mulle miskipärast koledasti Ovet (anna mulle palun andeks!). Ja kuigi alguses jäi mulle teosest mulje kui young-adult seiklusest, osutus see pigem satiiriliseks kosmoseooperiks. Lukjanenko viskab siin kohati päris peent nalja nt on olemas Ukraina nimeline planeet, mida mööda roomavad ringi hiiglasuured pidevalt sittuvaid lihatompe meenutavad sead, kelledelt lõigatakse turjalt värsket pekki. Lisaks on üks (positiivne) peategelane ksenofoobist naisneeger, kellel on seitse erinevat geneetilist eriala, milledest viimane timukas. Päris lõpus omandab teos veel krimiloo jooned ning hoolimata kõige ehk natuke liiga eepilisest lõpplahendusest oli hea meeltlahutav lugemine.

Teksti loeti inglise keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: september 2019
august 2019
juuli 2019
juuni 2019
mai 2019
aprill 2019

Autorite sildid: