Järjekordne tõsiselt tasemel kosmoseooper Lukjanenko sulest. Eelmine aasta paistis autoril tõsiselt produktiivne periood olema - kolm romaani, kogumik ja peotäis lyhijutte. Kusjuures ei saa sugugi öelda et kvaliteet kvantiteedi kasvu läbi kahanenud oleks. Aga mitte sellest ei tahtnud ma täna rääkida..
Romaani tegevus toimub võrdlemisi kauges tulevikus. Galaktika on asustatud terve plejaadi kõikvõimalike mõistuslike rassidega. H.Sapiens on nendest yks nooremaid ja agressiivsemaid.
XXI sajandil aset leidnud geneetikateaduste võidukäigu tagajärjel on tekkinud klassiyhiskond mis meenutab mõneti kollektiivsete putukate oma. Võtmesõnaks on spetsialiseeritus. Vastavalt vanemate soovile modifitseeritakse embryo genoom sobivaks mingi konkreetse eriala vajadustele. Selliselt saadud olendeid kutsutakse nn. spetsideks.
On piloot-spetsid, sõdur-spetsid, prostituut-spetsid, kojamees-spetsid. Kõigil kohaldatud vastavalt oma alale. Piloodid näiteks on võimelised taluma selliseid koshmaarseid kiirendusi, mis tavainimese hoobilt lömastaksid. Prostituudid on võimelised oma klienti hetkega kõrvuni ära armuma.. ning poole tunni pärast tolle unustama. Kojameestel on pikad ja karvased käed.. mida saab kasutada luuana.
Raamatu tegevus algab sellega, et piloot-spets Aleks Romanov kirjutatakse haiglast välja. Nagu arvata võib, ei sattunud ta sinna mitte kylmetushaiguse vaid väikese tööõnnetuse tagajärjel, mis puhul Romanovi keha alumine pool tuli uuesti kylge kasvatada.
Teel linna kohtub ta noorukese, nägusa ja võrdlemisi nälginud tytarlapsega. Naistega, teadagi, kaasnevad alati sekeldused. Nii selgub et tydrik on just-just jõudmas oma modifitseeritud organismi nn. nukkumisfaasi. Faasi mille käigus leiavad seni teismelises organismis aset lõplikud metamorfoosid, mis viivad spetsi erialaste omaduste lõpliku väljakujunemiseni. Paraku on nood metamorfoosid parasjagu valuline ning ohtlik protsess.
Aleks veab tydruku lähimasse hotelli. Kuivõrd rahadest on nad mõlemad võrdlemisi lagedad, proovib piloot hotelli terminali kaudu omale tööd leida.. Ja ennäe imet - pakutaksegi korralikult tasuvat kaptenikohta. Sedavõrd soodsatel tingimustel, et asi tundub Aleksile ysna kahtlane.. Kuid valikut pole.
Kokkuvõtteks. Igati Lukjanenko tavapärasel, sellest ehk isegi pisut paremal tasemel lugu. Lõpp ehk läks pisut.. ootamatult kriminulliks kätte. Aga midagi hullu sellest ei olnud. Mis tõsiselt meeldis oli kogu selle geneetikavärgi psyhholoogiliste ja sotsiaalsete aspektide mõnus ja hästi õnnestunud kujutamine. Vihjeks - tegemist ei ole järjekordse selleteemalise hoiatusromaaniga. Aga mis ikka pikalt jahuda, lugege ise - tasemel raamat, soovitan!