Mulle jäi autori nimi kohe meelde, iga lause oli paigas, maailm ja kangelased kompaktsed ning see oli (tollal 21-aastase) autori kolmas ilmunud lugu. Kaks aastat hiljem oli see ka juba inglise keelde tõlgitud.
Lugu mingitest sõjarditest, kes võitlevad võitmatu vaenlasega ning Teelisest, kes tuleb kusagilt ja läheb...
Lugesin selle jutu täna üle ning ikka polnud paha... järelikult midagi selles loos siiski on... saab nelja.
Loomulikult ka wõrgus olemas!
NB! Hiljuti sain teada, et «Teispool metsa, kus alatu vaenlane...» oli üldse esimene autori poolt kirjutatud jutt! Jah, see neli on Lukjanenkol auga välja teenitud!
PS: Avo Nappo oletused antud teksti ja jutu «Hozjain Dorog» seostest tunduvad mulle aga pisut liialdatud olevat. Jah, mõlemas jutus on poisi nimi Tim ning nood on järjest kirjutatud kah, kuid autor ei näi neid ise üheks sarjaks pidavat...