Kasutajainfo

Sergei Lukjanenko

11.04.1968-

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Sergei Lukjanenko ·

Vkus svobodõ

(jutt aastast 1999)

ajakirjapublikatsioon: «Jesli» 1999; nr. 3 [pealkirjaga «Zapahh svobodõ»]
Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
1
5
0
0
0
Keskmine hinne
4.167
Arvustused (6)

Lugu kaheteistaastasest poisist Mishast, kelle vanemad on lapse soetamise sidunud omalaadse geneetilise eksperimendiga. Nimelt on Mishal tõeliselt fenomenaalne haistmismeel. Suurusjärgu võrra parem kui keskmisel koeral. Säärase haistmisega saaks ta yhiskonnale kasu tuua keemiatööstuses, farmatseutikas, kus iganes. Aga Misha ei taha. Ei taha, et tema eneseteostuse ja elusaatuse ainsaks teeks oleks ta nina.

Mõtlik, mõõdukalt õpetlik ja lõpkokkuvõttes ysna hea jutuke.

Teksti loeti vene keeles

Autor ise on antud juttu kommenteerinud nõnda, et teda kummitas aastaid Misha ja Igori kohtumise stseen ning samuti selle öise inimtühja perrooni kujund. Öine perroon ja kaks poisikest...

Hea lugu, aga kuratlikult programmiline... ning mõeldes sarja parematele juttudele tuleb tekstile siiski neli panna. Siiski on jutt mõnuga loetav ning avab samas ka selle imekena kauge maailma üsna olulisi tahke.

Misha on seesama poiss, kes jutus «Moi papa – antibiotik» tundis oma sõbrale kingitud käevõrus osooni lõhna ning kelle ärevus ka käevõru omanikule üle kandus ning kes siis asja uurima asus...

Misha on nüüdseks küpsuseksami sooritanud ning on täiesti vastutusvõimeline ühiskonna liige. Seega on Mishal õigus munitsipaalelamispinnale, tasuta toidule ja riietusele. Ainult, et see riietus ja toit on selline odav sünteetika... korralikke tooteid saab vaid raha eest ning raha saab endiselt vaid tööga. Ainult, et mida oskab teha 13-aastane üldhariduskooli lõpetanud poisiklutt? Jäätist müüa, pileteid kontrollida jne. Mishat (ja ka Igorit) selline elu ei rahulda... Mishale pole ka meele järgi fakt, et teda jälgitakse... tema haistmismeel on haruldane, aga ta tõesti ei soovi töötada ninaga... ta ei soovi olla nn. kõnelev koer!

Teksti loeti vene keeles

Ainulaadse haistmismeelega poiss Misha elab tulevikumaailmas, kus suurem osa inimestest on töötud või näiliselt hõivatud (jäätisemüüjad, "kunstnikud", ametnikud jne). Ka Misha tulevik on selline, kui ta ei taha just olla "rääkiv koer". Selles on jutu idee. Lugu on hästi kirjutatud, aga erilist vaimustust ei tekitanud. Neli.
Teksti loeti vene keeles

Loost "Moi papa - antibiotik" tuttav terava haistmismeelega Misha on saanud 13-aastaseks ning on nüüd seaduse järgi täisväärtuslik ühiskonna liige. Euroopas on aga 37%-line tööpuudus ning tööd on tal võimalik saada vaid tänu tõigale, et keegi ei julge vanuselise dikrimineerimise kartuses poisile ära öelda. On ka teine võimalus - Mishale joostaks tormi, kui ta teataks, et tema haistmismeel on sünnieelsete geneetiliste manipulatsioonidega üliteravaks muudetud.

Selle loo puhul on tegemist lukjanenkolikult hästi kirjutatud tulevikumaailmaga, enne mida võiks lugeda eelpoolmainitud antibiootikumijuttu ning mille järel võiks ette võtta lood "Doroga na Vellesberg" ja (mitte nii kohustuslikult) "Potshti vesna". Minu poolt kindel viis.

Teksti loeti vene keeles

Hea, kuid mitte nii hea kui sarja teised jutud. Ulmeline element suhteliselt teisejärguline.
Teksti loeti vene keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: september 2019
august 2019
juuli 2019
juuni 2019
mai 2019
aprill 2019

Autorite sildid: