Kasutajainfo

Sergei Lukjanenko

11.04.1968-

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Sergei Lukjanenko ·

Falšivõje zerkala

(romaan aastast 1999)

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
4
4
0
0
0
Keskmine hinne
4.5
Arvustused (8)

Järg raamatule "Labirint otrazenij". Eelmise osa tegevuse lõpust on möödunud kaks aastat. Segastel asjaoludel on daiverlus vahepeal nähtusena kaotsi läinud. Kunagised kangelased teenivad omale Deeptownis igapäevast leiba, kuidas keegi oskab. Leonid näiteks on transporttööline - tassib virtuaalseid klavereid ;)

Äkitselt lähevad lahti kuuldused, et keegi on leiutanud uue põlvkonna relva - programmi, mis tapab. Mitte ainult virtuaalses maailmas, vaid _tegelikult_. Toimib säärane programm analoogiliselt Dibenko hypnostisaatorile. Ainult effekt on mõnevõrra erinev..

Säärase koletu relva esimeseks ohvriks on Leonidi paarimees, eelmisest raamatust tuttav libahunt Roman. Leonid vaanub verist kättemaksu, ja asub pahalaste jälgi ajama. Loomulikult tuleb virtuaalse maailma päästmiseks seegi kord läbida terve hulk Doom’i leveleid ;)

Maailma uudsuse võlu on võrreldes eelmise osaga kadunud, samuti jääb mõnevõrra segaseks raamatu algus - see kuhu kadus daiverlus selgub näiteks alles raamatu lõpus. Yldiselt on asi aga igati tasemel. Sedavõrd tasemel, et nelja sellele teose kyll käsi panema ei tõuse. Ytleme - viis miinusega.

Teksti loeti vene keeles

Esimene Lukjanenko raamat, mille kätte võtsin, ja loetud sai ühe hooga, lihtsalt ei saanud pidama. Kohati oli tunda, et raamatul on ka eellugu, kuid see ei seganud lugemist.

Virtuaalmaailma (Deeptown) idee oli vastuvõetav algusest saadik, samuti esimene põhiprobleem - mõrv virtuaalmailmas. Seal on praktiliselt kõigil mingid relvad, kuid surm virtuaalmaailmas tähendab lihtsalt programmi töö lõppu (tagasipöördumist reaalsesse maailma), kust võib soovi korral kasvõi kohe uuesti virtuaalmaailma tagasi minna. Tõsi, on olemas ka nn. teise põlvkonna relvad, mis vigastavad raudvara, s.t. tuleb lisaks vaeva näha ka arvuti remondiga, kuid reaalne inimene jääb ikkagi ellu.

Paras vapustus on Deeptown`is kiiresti leviv kuulujut, et keegi oli tapetud _reaalselt_, s.t. mini relva kasutamise tagajärjel üks inimene surigi arvuti taga. Suur oht kogu virtuaalmaailmale, ja peategelane Leonid hakkab tegutsema...

Kõik toimub lähitlevikus ja tundub kuradima realistlik. Virtuaalmaailma tavarelvad on tegelikult tavalised programsed vahendid, mis peatavad virtuaalmaailmas olija masinas "Dibenko hüpnotisaatori" töö - kas "legaalselt" või sanktsioneerimata moel (nagu viirused). Viimasel juhul võib ka muud halba juhtuda - nagu ikka arvutiviirustega. Teise põlvkonna relvad on juba kindlalt viirused, mis lisaks rikuvad ka raudvara. Tegelikult olid taolised "relvad" (viirused) olemas juba XT-de ajal, kus näiteks monitoride rea/kaadrilaotuse sagedustega manipuleerimine põhjustas monitoride läbipõlemise. Mõnikord polnud selleks viirust vajagi, piisas mõne test-programmiga oskamatult ümber käia. Tänapäeva monitorid on kindlamad, kuid n. Tshernobõli viirus hävitas elmise aasta lõpus nii mõnegu uuema masina BIOS-e.

Kolmanda taseme relvad, mis tapavad inimese, ei tundugi enam nii ebareaalsed. Kui on vaja ainult "tshut-thut pomotsh", et viia virtuaalsesse trannsi, siis "eshtshjo tshut-tshut pomotsh", ja ongi infarkt/insult... Vägisi tulevad meelde omal ajal kõmu tekitanud reklamid, mis jooksid üksikute kaadritena filmi sees, nii et tedvus neile reageerida ei jõudnud, alateadvus aga küll. Ja vaja on võib-olla tõesti "tshut-tshut". Doomi (ja mitte ainult) mängija ongi poolenisti transis. Selleks piisab tegelult paljast tekstist - vaadake mume/muda mängijaid, neil on kogu maailm kujutluses, mingit pilti ekraanil pole ollagi, aga reaalsuset väljas on nad sugugi mitte vähem, kui "Doomi" mängijad.

Ja kes teab, millised relvad on juba praegu reaalselt "kompuutrisõja" arsenalides. Teise taseme omad (mis rikuvad ka "vaenlaste" arvutite raudvara) on kindlasti olemas, kes aga ütleb, kui palju on puudu kasvõi inimese psüühika mõjutamisest arvuti kaudu?

Need on siis mõned "kõrvalmõtted", aga raamatu enda tegevus on lisaks kõigele ka põnev, "kolmanda taseme relvad" on alles algus. Pealegi tundub autor arvutustehnikas üsna kodus olevat. Ühesõnaga, "viis".

Teksti loeti vene keeles

Viieväärt lugu kindlasti. Neelas mu paariks päevaks ikka alla - nuh, vene keel aastatega viletsaks jäänud. Ainult et ega vist neid väga palju ei ole, kes ühtviisi rahuloluga vastu võtavad nii järjekordsed doomi levelid (ei ole imho liiga pealetükkivad) ja kogu selle filosoofilise õiendamise, et kes me ikka oleme ja mis meist saab ja mis lapselastest saab. Tegelaskujud on väga andekalt välja mõeldud. Või elust võetud ;) Aga lõpp ei olnud väga veenev.
Teksti loeti vene keeles

Esimene Lukjanenko romaan, mis loetud. "Võltspeeglid" on kindlasti tähelepanuvääriv raamat... Kas või juba selles mõttes, et laias laastus on tegu Stephensoni "Lumevaringu" plagiaadi või vene rimeigiga. Pärast Stephensoni lugemist tunduvad mõned kohad raamatus küll häbiväärselt alatult maha viksitud. Lugeda võis, igav ei olnud.
Teksti loeti vene keeles

Vat teine osa oli nii hea, et tõstis ka esimese osa hinnet. Sai selgeks kes see tüüp esimeses osas "Labürindis" kinni oli (mis mind enne häirima jäi) ja ka kõik muu. Leonidi perekonnasuhetele eriti kõrge 5. Jah, lõpp oli ootamatu ja tore.
Teksti loeti vene keeles

Sisust pole ehk enam vajadust rääkida... kuitahes palju ka ei räägiks, lugemist see ei asendaks. Lugeda aga tasub!

Võrreldes diloogia esimese romaaniga, aga sellised võrdlused tekivad... isegi hoolimata sellest, et romaanid on tegelikult eraldi loetavad. Vaat, võrreldes esimese romaaniga on «Võltspeeglites» entusiasmi vähem, rohkem on aga läbimõeldust. Minuarust on Sergei Lukjanenko just selline autor, kes lööb eelkõige entusiasmiga. Jah, paremates romaanides on tal ka läbimõeldust küllaldaselt, kuid «Võltspeeglites» hakkab asi minuarust teise äärmusesse kalduma... noh, et selline kalk professionaalsus. Lisaks kõigele muule arvasin ma üsna romaani esimese kolmandiku lõpuks ära, et kes/mis see Tume Daiver on... romaani jooksul oli kuidagi tugevalt tunda, et autor lüpsab jõuliselt enda põhieriala. Puuduseks seegi!

Romaani plusspoolele tuleks kanda meenutusi vene häkkerluse alguspäevilt, selle uusvenelase korteris toimuvat ning eelkõige Leonidi ja tema naise suhteid. Mõnus oli ka Jeremei Parnovi tögamine? Kasutan juhust ja seletan seda siinkohal pisut lahti. Jutt on sellest Leonidi abikaasa kolleegist, kes uuris deep-psühoosi ning kes polnud kordagi Deeptownis käinud, sest tema on teadlane, tema vaatleb... vaat Jeremei Parnov kirjutas raamatu wõrgust ning ajakirjanik küsis siis, et kas ta ise ka wõrgus surfanud on... Jeremei Parnov vastanud, et milleks, et tema on teadlane, et tema töötab raamatute ja käsikirjadega. Ei vastuta sõnastuse eest, aga mõte oli just selline. Olen nii 99% kindel, et see koht romaanis oli just sedasorti avalduste ja konkreetselt Jeremei Parnovi tögamiseks.

Neli ongi selle eest, et romaanis puudus minu jaoks selline kõikehaarav vaimustus... lugesin seda romaani küll märksa kiiremini kui diloogia esimest romaani, aga lugemisjärgselt mõjus «Peegelduste labürint» märksa paremini... ka rikkus asja pisut suurejooneline lõpp.

Teksti loeti vene keeles

Üldiselt meeldis, ainult mõnikümmend lehekülge enne lõppu tabas autorit arusaamatu filosoofiahoog, mille ülepaisutatult paatoslikku ja ebaveenvat tulemust oli pisut raske lugeda. Õnneks läks see siiski enne loo lõppu üle. Võib-olla on tegu "suure vene hinge" avaldumisega, mida teisest rahvusest inimesel raske mõista on. Hinnet ei hakka selle pärast alandama, sest kõik muu on täpselt nii meeldiv nagu eelarvustajad juba kirjutasid.

Mina muide sain alles arvustust kirjutama asudes teada, et sellel romaanil on ka mingi eellugu olemas. Eks nüüd tuleb seegi läbi lugeda. Kuigi ei saa öelda et teisest osast alustades oleksin tundnud midagi eelnevat puudu olevat.

Aga William Gibson võiks võtta oma Neuromanceri ja minna nurka häbenema.

Teksti loeti vene keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

2019-10-03 * minimuudatus - kasutajavaade võimaldab limit parameetrit.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: oktoober 2019
september 2019
august 2019
juuli 2019
juuni 2019
mai 2019

Autorite sildid: