Tegu on Sergei Lukjanenko esimese trükimusta näinud jutuga. Antud fakt teeb minu arvustuse üsna leebeks... tegelikult pole muidugi vaja leebe ollagi – jutt polegi kõige hullem... omal ajal oleks isegi nelja pannud, aga nüüd mil paljud Sergei Lukjanenko meistritööd loetud, nüüd üle kolme ei saa...
Jutu sisu on üsna banaalne – on mingi ideaallinn, kust siis mingitel põhjustel inimesed siiski ära joosta püüavad. Vaat jutt ongi antud siis selle silme läbi, kes neid jooksikuid püüab. Loo puänt ongi selles, et kes/mis see püüdja on...?
Loetav lühilugu, mis esmatrükis ilmus kohe kahes (vene ja kasahhi) keeles!