Suhteliselt labane vene nõukogude ulmejutt Sergei Lukjanenko sulest!
Teate ju küll neid lüürilis-õpetlikke lugusid tulnukatest, riigivarastest ja armastusest läbisegi... Vaat see lugu on kah säherdune – minategelane märkab tänaval tütarlast, seda Ainukest ning püüab igal moel tüdruku tähelepanu pälvida. Kõik läheb käiku. Nii ruumi kõverdamine, ajahüpped jne. Kuniks jääb vaid viimane võimalus...
Loetav, aga ka kergesti unustatav olmeulmehumoresk.