Ulmekirjanduse BAAS - Sergei Lukjanenko - Moi papa

Arvustused (6)

23.08.1999, kell 22:55

Lugu poisist, kelle isa ytleb oma ametinimetuseks olevat - antibiootikum. Selliste haiguste vastu nagu kosmosepiraatlus, terrorism, ülestõusud.. Äärmiselt humaanne elukutse, kas pole? Elavad nad kahekesi. Ema nimelt ei soovinud.. elada koos antibiootikumiga.

Igalt lahinguoperatsioonilt toob isa pojale suveniire. Viimaseks neist on mingilt mässuliselt planeedilt hangitud käevõru - mässajate nö. eraldusmärk. Võru toimib muuhulgas indikaatorina sellest, kas tema omanik juhtumisi ikka veel elus on. Ainus meetod võru käe kyljest eemaldamiseks on see seespoolt noaga katki lõigata. Poisile kingitud võru on aga terve..

Selline.. julmavõitu lugu. Yldse paistab, et teema "lapsed ja vägivald" on Lukjanenkole kuidagi haiglaselt hingelähedane. Aga lugu ise oli ysna hea. Viis miinus.

Teksti loeti vene keeles

Jüri Kallas

27.08.1999, kell 01:38

«Asjalood on sedamoodi, et minu isa on antibiootikum.»
Hea jutt, mille sisust on Avo juba ammendava ülevaate andnud. Seetõttu räägiksin mina pisut rohkem loo feelingust.

Jutu maailm tuletas mulle kohutavalt meelde Strugatskite «Põgenemiskatse» alguse maailma... selline helge keskpäev... samas võtmes kestis asi tükk aega, siis aga hakkas julmemaid toone sisse viskama. Loomulikult on ka Strugatskite teos(t)es julmust, aga Lukjanenko läheb lõpuni... ka seal kus Strugatskitel jääb asi kaadri taha ja sordiini alla. Lukjanenko on märksa naturalistlikum, samas on patoloogiast asi siiski üsna kaugel... See võõras maailm oli aga ilgelt Bulõtshovilik... see on kiitus, muideks! Ma ei oska isegi öelda, aga Bulõtshovi teoste teised planeedid on säherdused nagu oli see mässuline planeet.

Loomulikult pole see eelnev võrdlemine mingi katse Lukjanenkot plagiaadis süüdistada... kaugel sellest, ma hindan antud lugu väga heaks. Hindan nii sisu, kui ka tekitatud emotsionaalse laengu poolest, seda viimast pean ma isegi olulisemaks.

Märkus teemal, et loo esmatrükk ilmus ränkade kärbetega, tähendab aga seda, et autor peab alles «Prostoris» ilmunut esmapublikatsiooniks... ajakirjas «Fantakrim-MEGA» ilmunut on autor nimetanud ümberjutustuseks!

Teksti loeti vene keeles

Arvi Nikkarev

5.09.1999, kell 23:53

See tulevikumaailm on napilt aga tabavalt välja joonistatud. Kosmosedessantnikust isa ja murdeeas poeg elavad kahekesi. Pereema ei suutnud mehe elukutsega leppida ja on lahkunud. Isa võitleb mässuliste ja kosmosepiraatidega ning on oma reisidelt alati pojale mingi kingi toonud. Loo algul naasebki isa ühte mässulist planeeti rahustamast. Seekord toob ta pojale ühe ebatavalise käevõru. Võrreldes Kay Dachi romaanidega, on autori suhtumine palgasõduritesse selles loos hoopis erinev. Mõjuv jutt! Hindeks viis pluss.

Teksti loeti vene keeles

Taivo Rist

29.03.2000, kell 20:31

Jutus ei olnudki ühtki Timi-nimelist poissi. Hea on ta sellegipoolest. Hariv, mitte meelelahutuslik nagu tavaline ulme.

Teksti loeti vene keeles

Marek Jürisson

10.05.2000, kell 09:41

Tarts

13.08.2001, kell 22:13

Jutt teemal, et "eks me k6ik ole jutegellikult inimesed, kes vihkavad, armastavad.. jne". Seda on ka k6ik meie vaenlased, kuigi meile hirmsasti meeldib m6elda (elik on m6tlema pandud), et vaenlastel on saba ja sarved ja et nad l6unasöögiks v6tavad paar väikest last. VÄGA HEA jutt.

Teksti loeti vene keeles

Sergei Lukjanenko

11.04.1968–

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Sergei Lukjanenko ·

Lisavahendid:

Sergei Lukjanenko

11.04.1968–

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Sergei Lukjanenko ·

Lisavahendid:

Autorite sildid:

Teoste sildid: