nagu nüüd tavaks saanud, et kuna tal enam õppejõukohustusi kaelas pole, viskab kodanik Rucker lõdva randmega veidraid jutukesi. antud juhul koosneb tekst viiest erakirjast, mille autoriks on kirjanik Burroughs. (st siis William, mitte Tarzani-Edgar.) kaks Ginsbergile, kaks Kerouacile, üks vanematele. kuna mul on või vähemalt oli teatud huvi ja nõrkus biitnike vastu, siis tundus see fantaasia päris kena ja noore Burroughsi stiil oli imho ära tabatud küll.
sisu selles, et Alan Turing nagu polekski surnud oma lumivalgekese-surma - ja ega see lugu ju puhas ei saanud olla! :) - vaid ilmub poole aasta pärast valenäoga Maroko pedevennaskonnas välja. ja selles, et Burroughs Corporation mõne aja pärast arvuteid hakkas tootma, on autoril kindlasti õigus.