Catherine Lucille Moore`i (Henry Kuttneri hilisem abikaasa) esimene jutt... milline debüüt! Lugu on oma vormilt kosmoseooper, aga feelingut kisub puhtaks õudukaks kätte ära.
Loodekaare Smith kohtab Marsi tänavatel rahvahulka (loe: pööblit), nad ajavad taga mingit õblukest tütarlast ning karjuvad kogu aeg: «Shambleau! Shambleau!». Smith võtab tüdruku oma kaitse alla ning viib enda juurde. Tüdruk on kummaline, ilmselgelt mingi võõra rassi esindaja... ei söö midagi, teeb miskeid hämaraid vihjeid jne. Loodekaare Smith hakkab kummalisi painajaid nägema ning ka kerkib temas kirg selle tüdruku vastu. Aja jooksul selgub romantiline ning õõvane tõde, Smithi jaoks peaaegu juba liiga hilja.