Inimesed on Päikesesüsteemi koloniseerimisega jõudnud juba Pluutole, kui kosmosesügavustest avastatakse hiigelsuur taevakeha, mis võtnud suuna otse Päikesele. Asja uurima saadetud rühm leiab, et tegu on arukate olevustega, kes otsivad endale uut Päikesesüsteemi elupaigaks. Sellega antud teose loogiline tekst piirdub, kõik ülejäänu tekitas minus sügavat hämmingut:
kogu aeg räägitakse mustast tähest, kordagi ei mainita planeete, kus need tulnukad peaksid elama;
taevakeha sisenemine Päikesesüsteemi on päevade küsimus, uurimisrühm aga kutsutakse Maale tagasi ja saadetakse Arktikasse uurima probleemi, et kuidas nii suur objekt võiks planeetide liikumist mõjutada (NB tegu pole teps mitte pagendusega!);
ainus tulnukatega kontakti võtmise üritus lõpeb Merkuuril veerandtunnise üksteisele otsa põrnitsemisga, kusjuures maalased on tulemusega üliväga rahul;
tulnukate täht/planeet on otsapidi Jupiteri juures, loo inimesest peategelane aga meenutab lehekülgede viisi aega, kui ta oma esimest armastust kohtas;
pärast esimest luurelendu tulnukate tähele mainitakse tulnukaid ainult möödaminnes, kogu aur läheb uurimisrühma liikmete sebimistele (mil pole raamatu pealkirjaga mitte midagi pistmist);
vahetult enne lõpupuänti kirjeldatakse terve peatükk ühe küborgi elulugu, mil pole looga mitte midagi ühist;
Mis iganes Universumi sügavustest paari kuuga Päikesesüsteemi piirideni välja kihutab, ei saa lihtsalt niisama pidurite kriginal Marsi ja Jupiteri vahele platseeruda.
kogu aeg räägitakse mustast tähest, kordagi ei mainita planeete, kus need tulnukad peaksid elama;
taevakeha sisenemine Päikesesüsteemi on päevade küsimus, uurimisrühm aga kutsutakse Maale tagasi ja saadetakse Arktikasse uurima probleemi, et kuidas nii suur objekt võiks planeetide liikumist mõjutada (NB tegu pole teps mitte pagendusega!);
ainus tulnukatega kontakti võtmise üritus lõpeb Merkuuril veerandtunnise üksteisele otsa põrnitsemisga, kusjuures maalased on tulemusega üliväga rahul;
tulnukate täht/planeet on otsapidi Jupiteri juures, loo inimesest peategelane aga meenutab lehekülgede viisi aega, kui ta oma esimest armastust kohtas;
pärast esimest luurelendu tulnukate tähele mainitakse tulnukaid ainult möödaminnes, kogu aur läheb uurimisrühma liikmete sebimistele (mil pole raamatu pealkirjaga mitte midagi pistmist);
vahetult enne lõpupuänti kirjeldatakse terve peatükk ühe küborgi elulugu, mil pole looga mitte midagi ühist;
Mis iganes Universumi sügavustest paari kuuga Päikesesüsteemi piirideni välja kihutab, ei saa lihtsalt niisama pidurite kriginal Marsi ja Jupiteri vahele platseeruda.
Loetud Frühaufi teoseid ühendab üks oluline pisiasi: mis iganes seal kosmoses ringi ei lenda, olgu see siis komeet, planeet, täht või lihtsalt raketirusud, alati on see rihitud täpselt Päikest tabama.
Kuna romaani algus oli loetav, siis päris ühte ei siiski ei vääri.