Olin Turtledovega tutvunud “Bütsantsi agendi” kaudu. Asjalik ja meeldiv kirjanik. Asusin pahaaimamatult lugema tema ülaltoodud fantasy romaani. Nõidus ja maagia valitsesid sealset tõelisust. Peategelane oli turvafirma omanik Los Angelesi lähedal ja käis ettevõtetes kaitseloitse peale panemas. Oli 30-40 lehekülge lugenud kui leidsin end mõtlemast eksistentsiaalseid mõtteid, nagu: kuimitu tuhat õhtut on mul veel elada? kas tasub mulle mõõdetud ajast mõtetuste lugemisele kulutada 2-3 õhtut? Jne,jne. Võtsin Turtledove asemel ühe Silverbergi ja sellised mõtted kadusid hoobilt. Mõtlemapanev raamat! Seega 1.