Alustaks sealt, kus eelmine arvustaja lõpetas...Jah, romaanis pruugitakse üsna palju narkootikume... eriti kõikvõimalikke tablette ja kapsleid. Samas ei maksa unustada, et linn Budayeen (kus romaani tegevus toimub) asub islamimaailmas ning seal on suhtumine narkootikumidesse üldiselt pisut sallivam. Islamimaades on sallivuse üheks põhjuseks ka Koraan, mis keelab vägijookide pruukimise. Pealegi olid Marid Audran ja ta tuttavad selle linna põhjakiht... mitte küll see viimane, aga siiski põhjakiht. Tegi ju ka kohalik kuritegelik isake Maridile märkuse, et too ei häbenenud isegi tema juuresolekul tablette võtta.
Seega, ei saa narkootikumide tarvitamist pidada autori möödalasuks... pigem tuleks sellesse suhtuda kui kunstitõest tulenevasse tausta.
Samuti väidaks, et islam ei olnud kogu maailma enda alla heitnud... maailm oli lihtsalt killustunud ja alla käinud. Vähemasti mulle ei küll ei jäänud muljet, et Valgevene ja Ukraina ühisriigis ning Neljandas Reichis oleks võimutsenud islam.
Romaani peategelane Marid Audran on ilmselge autoripoolne austusavaldus Raymond Chandleri kriminullide kangelasele Philip Marlowe`le. Pärineb ju ka üks romaani motodest Chandleri esseest «The Simple Art of Murder». Romaanis leiavad kasutamist ka Ian Flemingi loodud James Bond ning Rex Stouti loodud Archie Goodwin ja Nero Wolfe. Täpsem oleks öelda, et Maridi üks vastaseid kasutab James Bondi modifikatsiooni ning Marid ise kasutab romaani edenedes Nero Wolfe`i oma. Modifikatsioonid ehk modid on nö. isiksuse modifitseerimise programmid, mida inimene saab ajju laadida ning mille mõju all inimene siis vastavalt käitub.
Romaan on küberpunklik kriminull, kus Marid Audran püüab leida tapjaid ja samas ka ise ellu jääda. Taustaks siis enam-vähem legaalne kuritegevus, äraostetavad võmmid, kõikvõimalikke kehalisi (ja teenuste) variante esindavad prostituudid ning nende kunded.
Romaan algab sellega, et Marid saab kokku kellegi Bogatõrjoviga, kes otsib oma kadunud poega. Bogatõrjov lastakse sellesama vestluse käigus James Bondi poolt maha. Järgmisel päeval palub Marid Audrani tuttav hoor Nikki, et Marid aitaks tal peremehest vabaneda. Marid lepib kohtumise kokku ning vabaksostmise tehing saab teoks. Ülejärgmisel päeval on Nikki kadunud, aga Maridil probleemid alles algavad. Alustuseks saab Marid kolme mõrtsukaliku ja sõgeda hoora (nn. Mustad Leskõed) käest korraliku keretäie, siis selgub, et seoses Nikki kadumisega on talle kui vahendajale üle läinud ka Nikki võlg. Ja see on alles päeva algus...
Ma ei peaks seda romaani päris tipptekstiks, aga kusagil nelja-viie vahel oleks selle hinne küll. Kuna eelmine arvustaja pani nelja, siis...
Romaani plussiks on parajalt hoogne lugu, värvikas maailm, läbimõeldud detailid ning mõnusalt küüniline esituslaad.
Objektiivsema poole pealt peaks mainima ka seda, et romaan kirjutatud veel sel ajal, kui küberpunk oli enam kui uus sõna ulmes. Ka võib mainida seda, et just see romaan pani aluse George Alec Effingeri laiemale tuntusele. Iseküsimus muidugi, et kuivõrd selle autori puhul üldse saab rääkida laiemast tuntusest.
Vene tõlge «Когда под ногами бездна» on samuti väga hea ning vene tõlget väärtustavad veel ka asjalikud kommentaarid, mis avavad islami ja Koraani tausta.
