Jutu «Surma laused» peategelane on keegi tütarlaps Jarveena.Tegevus (nagu kõigil antoloogia «Thieves` World» lugudel) toimub linnas, mille nimi on Varjupaik.Linn on tõeline varjupaik varastele ja kõiksugu muud masti kaabakatele... aga seal elab ka korralikke inimesi.Jarveena on Varjupaiga mõistes pea et ingel.Tüdruk teenib oma igapäevast leiba kirjutaja ja tõlgina isand Meliloti kirjutuskojas.Ühel päeval näeb Jarveena, et kirjutuskojale läheneb linna kaardiväe kapten Aye-Gophlan, kaenlas mingi pärgamendirull.Tüdruk haistab, et siit saab ta võibolla rahuldada oma neimahimu.Jarveena vanemad tapeti kui tüdruk oli üheksa-aastane, tapeti justkui mingite bandiitide poolt, kes hiljem osutusid Ranka impeeriumi sõduriteks.Jarveena vägistati, piinati poolsurnuks ning visati kuhugi kraavi surema.Jarveena jäi aga ellu... armidega nii hinges kui ka kehal, aga siiski elus...Kutsutaksegi siis Jarveena appi seda kirja tõlkima...Mängu astub veel ka needuse käes vaevlev võlur Enas Yorl.Kättemaks saab küll teoks, aga Jarveena ei tunne sellest mingit mõnu ja rahuldust.Hea lugu, mis juhatab sisse esimese «Varaste maailma» shared world antololoogia.Kõige üllatavam on, et selle jutu autoriks on John Brunner... kellelt tahes, aga temalt poleks küll ma fantasyjuttu oodanud... muide, tal kukkus see väga hästi välja, ei tea, kas ta on veel miskit säherdust kirjutanud?