Ulmekirjanduse BAAS - Henry Kuttner

Arvustused (4)

27.10.1998, kell 22:21

Sarja Robots Have No Tails avalugu.Sari on leidur Gallegher`ist ja tema nartsissistlikust robotist Joe.Too Gallegher on üks napsi- ja naljavend, kes aeg-ajalt ka leiutab. Leiutamine tuleb tal kõige paremini välja siis kui poolteist kuni kaks tahma üleval on (s.t. täis nigu pinal).Ühel hommikul G märkabki pärast kõva töö-ööd, et on valmis meisterdanud roboti. Robot on niuke imelik: istub aina peegli ees, vahib oma naba ja kiidab lõpmatult oma kena välimust.Kõikse lollim on aga see, et G ei mäleta enam, mistarbeks ta selle roboti tegi. Robotit endale allutada saab ainult siis, kui anda tollele tema esialgse otstarbe kohane käsk.Noh ja siis läheb jamaks, sest peale eneseimetlemise armastab Joe veel ühte asja: ebameeldiva välimusega ja mürategevatele inimestele, kes segavad tema eneseimetlusse süvenemist, sikku keerata.Kuda lugu lõppeb ei räägi, aga SOOVITAN lugeda küll. Nalja saab.. Igavene muhe absurdivend see Kuttner. Huvitav, kas ta mõne ilma nihketa loo ka kirjutanud on?

Teksti loeti vene keeles

Tarts

13.08.2001, kell 21:27

Ääretult vaimukas lyhilugu joodikkust leiutaja Gallagheris ja tema poolt tahmaspeaga valmistehtud robotist, kes ei tegele muuga kui ainult eneseimetlemisega. Loomulikult on robotil ka eesmärk, aga mis see v6iks olla, ei tule Gallagheril mitte meelde. Lugu, kus nalja saab nii et vähe ei ole ent ometigi ei lähe asi Pratchetti v6tmes veiderdamiseks kätte.

Teksti loeti vene keeles

Andri Riid

18.04.2002, kell 20:55

Kui nüüd aus olla, siis ma vist isegi ei muianud kordagi juttu lugedes. Aga see on rohkem isiklik traagika. Science-fiction... mnjah .... vot see teaduslik-tehniline progress on siin ja Kuttneri loomingus üldisemalt midagi taolist mis kusagilt pähe kukub või mis kusagilt täis peaga viirastub, kui soovite. Tegelikult saab lugu oma hinde peaasjalikult läbikumava neljakümnendate õhustiku eest, sest nii põhifunktsioon, mida robot täitma pidi kui loo lõpplahendus ei kuulu minu arvates eriti läbimõeldute hulka.

Teksti loeti inglise keeles

Taivo Rist

13.01.2003, kell 23:11

Mulle ei meeldinud jutu ülesehitus. Kokku 50 lehekülge, millest 46 kirjeldavad plindrit, millesse peategelane on sattunud. Lahenduse idee hõlmab 1 lk, selle realisatsioon puudub ning lõpetus on 3 lk. Aga lahendus on minu silmis lihtne ja geniaalne nagu kolumbuse muna.
Autor eksib, ennustades, et tulevikus toodavad telereid ja teleprogrammi samad firmad. See on ränk viga. Ka filme ei tooda ju kinoketid.
Jutt algab kirjeldusega, et vaba konkurentsi huvides on “Vox View” allaneelamine “Sonatoni” poolt paha. Lõpus osad vahetuvad ja siia saaks järje kirjutada, kuidas paha “Vox View” ahistab “Sonatonit” ega lase tol oma superleiutist “Magnat” kasutada.
Lõpp on tore: joodikut ei rahulda ükski raha, tema leiab lohutust ainult lakkumises. Ja see on ka hea, et lõpus ei olnud pulmi.

Teksti loeti vene keeles

Henry Kuttner

07.04.1915–03.02.1958

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Henry Kuttner ·

Lisavahendid:

Henry Kuttner

07.04.1915–03.02.1958

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Henry Kuttner ·

Lisavahendid:

Autorite sildid:

Teoste sildid: