Kurat! v6i et Taivo tuleb Kuttnerile liiga tegema! Seda ei v6i minu 6iglane meel mitte kannatada ja sestap syndis see arvustus siin. Kuttner teadis väga hästi millest ta kirjutas ja millega ta mängis. Mängis nimelt inimloomusega ja selle k6igi m6eldavate n6rkustega. Mängis inimliku ylbuse ja inimese tahtega end teistest k6rgemale upitada ja veendumusega, et seal ongi tema 6ige koht. mängis v6imalusega, kus inimene on nii teoreetiliselt kui ka pea praktiliselt surematu. Mängis sellega, mis juhtuks, kui lasta sellisel fruktil luba,atult vohada. Sealjuures ei ole kirjanik vaevunud eriti vaeva nägema liigse detailsusega - kogu tegevus käib taustal ja sellest ilmneb vaid fragmente. See lugu on ilmmeeletult hea ja eristub suuremast osast Kuttneri lyhiloomingust väga selgelt - seal ei ole mitte mingit märki sellest, et Kuttner pyyaks kuidagi nalja teha. Mis ei tähenda, et tema naljalood mull ei meeldiks. Kuttner OLI suur visionäär ja mina ei uskunud väga tykk aega oma silmi, kui nägin, et tegelikult suri tema juba viiekymnendatel. Selle loo hinne "viis" on kyll puhtakujuline solvamine, aga mis parata, k6rgemat hinnet BAAS ei luba mitte mingi nipiga, ärge arvake, et ma ei proovinud.
