Kasutajainfo

Lew R. Berg

17.02.1968-27.04.2005

  • Eesti

Teosed

· Lew R. Berg ·

Musta Roosi vennaskond

(lühiromaan aastast 2013)

eesti keeles: antoloogia «Täheaeg 12: Musta Roosi vennaskond» 2013

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
0
3
1
0
0
Keskmine hinne
3.75
Arvustused (4)

Kaheksa aastat pärast Bergi traagilist hukkumist on tema käesolev, eluajal lõpetamata jäänud lühiromaan lõpuks ära lõpetatud ja trükki jõudnud. Seda, milliseks võinuks eluajal rohket negatiivset kriitikat pälvinud autori looming kujuneda, võime "Musta Roosi vennaskonna" põhjal aimata... Olgu ka kohe öeldud, et kui lühiromaan oleks ka Bergi enda poolt lõpetatud, oleks ilmselt tegu märksa tugevama tekstiga.

Iseenesest on tegu meelelahutusliku seikluslooga, mille peategelaseks on Arnahari planeedilt pärit aadlik Lockhart, kes pärast isakodust põgenemist ja kümne aasta pikkust kosmoses ringiseiklemist lõpuks Arnaharile naaseb, et ootamatult päritud feodaalvaldused üle võtta. Arnahar... Kõige lihtsam oleks ehk öelda, et see planeet meenutab enim Barrayari planeeti Bujoldi loomingus-feodaalne inimtsivilisatsioon (Bergi loomingus ei käi jutt küll kaugest tulevikust, vaid sarnastest inimtaolistest humanoididest kõikjal universumis), mis on pärast kosmilise sissetungi tagasilöömist kiiresti moderniseerunud ja kosmoseimpeeriumi loonud, säilitades seejuures feodaalse ühiskonnakorralduse. Ka lühiromaani peakangelasel Lockhartil on Bujoldi loomingi Miles Vorkosiganiga nii mõndagi ühist-tegu on Arnahari aadliku ja teiselt planeedilt pärineva võõramaalasest naise pojaga, kes peab ennast Arnahari ühiskonnas tõestama. Erinevalt Milesist on ta siiski füüsiliselt terve ja tugev. Nagu 12. "Täheaja" koostaja on saatesõnas maininud, kirjeldatakse sama kosmosemaailma ka mitmetest teistes Bergi teostes. Sisult on tegu sellise pretensioonitu seiklusjutuga, kust kõrgkirjanduslikku kvaliteeti, psühholoogiat jne väga otsida ei maksagi.

Postuumnne lõpetamine teiste autorite poolt on loo paraku suhteliselt ebaühtlaseks muutnud. Olles Veskimehe loominguga enam kui tuttav, arvan ma, et lühiromaani esimesed 6 lehekülge ( "Täheajas" leheküljed 179-185) on suuresti tema poolt kirja pandud ja tema stiil erineb kadunud Bergi omast päris kõvasti. Tegevusmaailma tutvustamine proloogis ja järgnenud sõjakirjeldus võõrplaneedil (kus dialoogis esineb ka Veskimehe loomingule iseloomulik sõna "kviteerima") on sellele piisavaks tõendiks. Võib arvata, et kadunud Berg kavandas "Musta Roosi vennaskonda" pikema tekstina (romaanina), sest sündmused kulgevad tekstis lühiromaani kohta hästi aeglaselt ja jäävad lõpetamatuks (või järge lubavaks). Suure osa "Musta Roosi vennaskonna" sündmustikust võtabki enda alla Lockharti taastutvumine hüljatud koduga, lõpupoole hakkavad sündmused veidi kiiremini arenema, ent lõppevad siis ootamatult. Ja pealkirjale nime andnud organisatsioonist vähemalt otseselt juttu ei tulegi, üks must roos küll vilksatab korra...

Lõpetuseks võiks öelda, et päris sümpaatne tekst, ent jätab sellisel kujul veidi kokkutraageldatud mulje ja lugedes torkab see väga teravalt silma, mis langetabki hinde "4" peale.

Teksti loeti eesti keeles

Lew R. Berg`i arvustama asudes meenuvad hägusalt kuskilt kuuldud luuleread: vaata hoolega, kus tallad, mu unistused need, millel tallud. (Algtekst oli inglisekeelne, maakeelsena puudub sel ehk poeetiline kõla...)

Inimesed elutsevad kõikjal Galaktikas. Kui võtta südamesse loo teises lõigus olevat vihjet, siis lihtsalt need topskid, kes Maal viibivad, ei tea seda, ei oska tähtedele lennata ja mida iganes. Kuskil Ääremaade tagusel Ääremaal, nii kaugel, et nagu polekski enam päris Galaktika, vaid "naabrus" juba, on Arnahari kuningriik. Poolesajast asustatud maailmast koosnev moodustis, mida loo kokkuvõttes ei oska iseloomustada muud moodi kui ennasttäis feodaalkorraga kosmoses lendavaid ja aeg-ajalt arvutit kasutavaid tumedanahalisi rassistidest talupoegi-mõisnikke.

Juhtumisi üks neist aadlikest suri maha sedasi, et tema ainsaks pärijaks on teisest, võõramaalasest naisega abielust pärit heledanahaline, blond ja sinisilmne (loomulikult pikka kasvu, lihaselise, hästi arenenud kehaga) noormees, kes omal ajal läks võõrsile seiklema ja sai seal Väga Vingeks Sõjameheks. Nüüd siis tuuakse mees tagasi isakodusse, et ikka "õige veri" valitseks edasi ülla suguvõsa maavaldust. Korrates eelarvustajat, siis tõesti-tõesti enamik sellest loost on kirjeldused Lockhardti tutvumisest kunagise isakoduga. Näpuotsaga põnevust on lõpupoole täitsa olemas ja natuke enne seda kui Väga Vinge Sõjamees ja Hurmavalt Ilus Naine teineteist metsas jahiretkel leidma võiks hakata, saab lugu üsna ootamatult otsa. Ausõna - ma olin pettunud.

Ilma sarkasmita: on tänuväärt ettevõtmine kui Veskimees, Belials (kes minu silmis siiski midagi kodumaise ulme vana kaardiväe sarnast kehastavad) ja Ojamaa võtavad ette Bergi loomingu pooleli jäänud tükke koguda, toimetada, lõpetada, avaldada. Käesoleva "Täheaja" osas oli seesinane üks jutte, mille kallale asusin heade ja positiivsete ootustega. Hoolimata sellest, et korra olen juba teise Bergi musta pealkirjaga teose siinsamas BAAS`is enda jaoks hävitanud.

Erinevalt püüdest sellist ultramoodsat tehnoloogilist kosmoseooperit kujutleda on "Musta Roosi vennaskonnas" lugeja ees selline mõnus, kodune põllu, metsa, küla, trahteri, lossi ja mõisahärra miljöö. Sangaste mõis ja rukkikrahv tulevad vägisi silme ette koos Lõuna-Eesti lainelise maastiku ja sügisvärvides metsaga. Kirjeldatud feodaalühiskonna sarnasustele Bujoldi Barrayariga on samuti juba viitamist leidnud; ilmselt siis midagi selles tekstis niisugust on, sest paralleelid tekkisid minulgi. See osa miljööst meeldis mulle väga. Selline mõnus vaheldus. Teatav veetlus selles ju on kui kujutletakse midagi nii tehnoloogist nagu kosmosetsivilisatsioon eksisteerima käsikäes arhailise sotsiaal-majandusliku korraga. Kusjuures taoline kombinatsioon iseenesest on ulmekirjanduse veergudel siiski tavaline.

Kogu see isakoju tulemine, põldude-metsade vahel uitamine, kirjutuslaua sahtlite sisuga tutvumine, mälestuste heietamine, seisuste kirjeldamine on aga kandva osana lühiromaanist paraku nii pikk ja veniv, et... Tüütab lõpuks lihtsalt ära. Lugupidamisega kolme kaasautori ja Raul Sulbi eessõnadele: tegemist on pooleli jäänud romaani algusega. Selliselt - romaani osana - saan ma aru, et ongi vaja põhjalikkust.

Lisaks Bujoldile mõtisklesin "Musta Roosi" lugedes teisegi kosmoseooperite looja üle, kelleks on tänaseks samuti lahkunud Iain M. Banks. Põhjuseks esiteks hiljuti loetud "Surface Detail" ja püüded veel paari kallal hambaid murda ("Look To Windward" ja "Matter"). Banks kirjeldab ühe teksti piires veetleva sundimatusega kõrvuti sisuliselt keskaegseid maailmu ja über-mega-hüper-super kõrgtehnoloogilisi tsivilisatsioone. Kummalisel kombel muudab osa "Kosmoseleegion" selle Bergi teksti mingis mõttes sarnaseks kombineerimiseks. Loen seda "Musta Roosi" puhul tugevuseks ja huvitavaks lahenduseks. Ei ole nii kõva Veskimehe ega Belialsi spetsialist, et suudaks ära tunda selgelt ühe või teise panust tervikus. Aga varjama ka ei hakka: see kuskil kaugel mujal toimunud lahingu vahe-episood oli minu jaoks kogu loo pärl, nii eraldi kui tervikuga suhestudes.

Toores ja traageldatud. Jep. Seda ta on. Kas vahest peaks siiski kaasautorid-toimetajad natuke julmemalt originaalteksti kallale asuma? Unustama lugupidamise kahjuks lahkunud kolleegi ja sõbra suhtes ning looma midagi sootuks uuemat ja paremat? Olgu siis lühiloo, -romaani või päris korraliku "tellise" mahus. Noh, see oli minu kui lugeja mõttevabadus. Kui kokkuleppele jõuate, siis visake siidikindad käest, mehed!

Ei saa ma üle ega ümber kahest asjast: need on need lihaselised, hästiarenenud kehaga mehed. Üks-kaks korda teksti vältel, hea küll; aga mingi hetk ajas juba naerma. Mõni inimene on ju ikka kole ka ja paks ja peast eemale hoidvate kõrvadega ja puseriti hammastega ja tedretäppidega. Blond naine võrdub ilus naine; blond mees võrdub võõrastav ja alamast rassist. Natuke nagu seesama stamp, mida Bergi tekstidele alatasa ette heidetakse. Keegi võiks ju ometi ligimest aidata sellest üle saada.

Lõpp ei olnudki kellegi lõpp. Lihtsalt jäeti ühes kohas pooleli. Ei mingit loogikat. Jällegi olen nõus andma krediiti jutule selles mõttes, et tegemist on osaga suuremast tervikust, aga isegi selle mööndusega eeldaks loole mingitki loogilist vahepeatust. Niipalju vähemasti saavutati, et kui kuskil kunagi saan kätte selle "mis tuli edasi", siis 100% võtan käsile ja loen. Nii et kui seda tahetigi, siis palju õnne - ära tegite!

Hinne ka: kõva kolm. Võibolla loen veel muudki, mis Berg paberile pannud.

Teksti loeti eesti keeles

Algus oli ilmselt Veskimehe kirjutatud - Berg nii puiselt ei kirjutanud, Bergi tekstis on sümpaatset soojust. Lõppu ka polnud, lugu jäi just siis pooleli kui pealkirjas olevat musta roosi esimest ja viimast korda üldse mainiti.

Et siis jah, õige alguse ja lõputa lugu, ilmselt igaveseks lõpetamata jääva romaani katkend. Lugeda oli alguses natuke raske, lugu aga haaras kaasa ja lõpp tuli juba ootamatult ja kahjutundega. Oleks nimelt väga tahtnud teada saada kuidas Lockhardtil õukonnas läheb ja misasi see Musta Roosi Vennaskond selline on. Hindeks tugev "neli", tekki stahtmine Bergi üle lugeda. Peab vist "Musta kaardiväe" uuesti kuskile käeulatusse asetama...

Teksti loeti eesti keeles

Minul tekkisid seosed eelkõige mingi viktoriaanliku pajatusega sellest, kuidas noor ja mitte päris kõrgestisündinud mõisnik tuleb oma valdusi üle võtma ning GRR Martiniga (suur koerlane aadliku seltsiliseks, eks ole). Tekst on ilmselgelt poolik ja sellest on väga kahju. Lugemisest aga kahju polnud, ehkki maailma lahtiseletamist oli oluliselt rohkem, kui tarvis läinuks. Seega selline pigem kehvem 4 kokkuvõttes.
Teksti loeti eesti keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

2019-10-03 * minimuudatus - kasutajavaade võimaldab limit parameetrit.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: oktoober 2019
september 2019
august 2019
juuli 2019
juuni 2019
mai 2019

Autorite sildid: