Ausalt öeldes jäi mulle see kõik suhteliselt arusaamatuks. Igal juhul jäi mulle aeg-ajalt tunne, et kodanik Berg on vahepeal sürrealisimi vastu huvi tundnud ning selleteemalisi raamatuid lugenud ning pilte vaadanud. Tõtt öelda pean mainima, et nii mitmedki episoodid tuletasid mulle meelde mõningate sürrealistide maale, aga kahjuks ei tule meelde kelle ja milliseid maale. Küll aga olen kindel, et kunstiajaloos meile sellise sisuga töid ette näidati. Muidugi ei taha ma väita, et Berg kasutas kunstiklassikat meelega, kuid selline tunne jäi igal juhul püsima. Ent see asjaolu ei teinud juttu lugemisvääriliseks. Sürri oli igal juhul päris võimsalt peale raputatud, kuid sisu ise jäi liiga kahvatuks. Täpsemini väljendudes, sisu ju iseenesest polnudki. Ning kirjaniku, eriti ulmekirjaniku, puhul on see kindlasti väga halb näitaja.