Kasutajainfo

Lew R. Berg

17.02.1968–27.04.2005

  • Eesti

Teosed

· Lew R. Berg ·

Vaimudejõe viirastused

(jutt aastast 1998)

ajakirjapublikatsioon: «Mardus» 1998; nr 1 – nr 3
♦   ♦   ♦

eesti keeles: antoloogia «Eesti ulme antoloogia» 2002
autorikogu «Üle piiri» 2014

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
  • Mardus
  • Stalker
Hinne
Hindajaid
11
4
1
0
0
Keskmine hinne
4.625
Arvustused (16)

Lugu sellest, kuidas mingisugused turvamehed Willardi juhtimisel kutsutakse mingile laevale julgestuseks (mingi uurimislaev, sellid korjavad uurimiseks kalu) ja nad seilavad siis mingite seni läbiuurimata alade poole. Teevad seal siis oma tööd, aga ükskord ilmub miski kahtlane olevus välja, aga kes või mis ta on, sellest lugege parem ise. Pisut probleeme tekitavad ka kohalikud ebausklikud elanikud. Esimesel korral tundus selline keskmine lugu olevat (ilmselt jupikaupa lugemise viga), aga nüüd järjest lugedes oli päris vinge. Nendest lühematest LRB juttudest ikka klass kõrgemal. Paras viielugu.
Teksti loeti eesti keeles

See jutt on kindalsti klassi võrra kõrgemal kui teised Willardi lood. Probleemid teadlaste uurimishimuga on juba teada-tuntud ning rohkem kui kord käsitlust leidnud. Ka siin üritab kirjanik esitada teadlast kui ääretult egoistlikku maniakki, kellele pole midagi püha peale teaduse. Temale püüab vastu seista Willard kui lihtsalt inimene, kellele teadmise pole niivõrd olulised, et selle pärast hukkuda. Ning nende kahe vastuolu on suhteliselt hästi edasi antud. Taaskord ilmneb Willardi tööandjate meeleheitlik soov mehele mitte öelda, millega neil siis konkreetselt tegemist teha tuleb. Ja taas kord maksab see end kätte.
Teksti loeti eesti keeles

Ma olen peaaegu nõus nende ajakirja «Mardus» lugejatega, kes hääletasid Lew R. Bergi «Vaimudejõe viirastused» aasta parimaks jutuks... olen ise peaaegu sedasama meelt. Kui poleks olnud Maniakkide Tänava juttu «Doonorelundid», siis oleks ka Lew R. Berg ka minu edetabelis esimene...

Hästi väljapeetud lugu, meeldejäävad tegelased, huvitav intriig... ning peamine on see, et autor täitis ilusasti need ülesanded, mis ta iseendale seadis. Võimalik, et need ülesanded polnud kõige kõrgemad... aga tulemus on kenasti teostatud. Kui mul on valida, et kas kehvasti teostatud originaalsete ideedega filosoofia, või hästi teostatud primitiivne seikluslugu... siis valin ma kindlasti viimase.

«Vaimudejõe viirastused» kuulub just viimatinimetatud kategooriasse. Ettevaatlik, aga siiski piisavalt originaalne idee ja palju kompetentset kõmmutamist. Pluss veel selline õudusega flirtiv piiripealne meeleolu!

Ainuke puudus oleks lõpulõik – Willard pole minuarust siiski filosoof. See lõpulõik langes pisut üldisest värgist välja... sellest ka pisike miinus viiele sappa.

Tekst võitis eesti ulmefännide auhinna Stalker parima algupärase jutustuse/lühiromaani kategoorias.

Teksti loeti eesti keeles

Jutt mille teostus oli tasemel.. Kuid mille idee - kuskil Lõuna Ameerika lombis elutsevad mõistuslikud kahepaiksed - tundus kuidagi vanamoeline. Meenutasid natuke vanu häid Capeki sisalikke. Sedasorti tempokasse juttu oleks ehk verejanulised tulnukad (a`la "Predator") paremini sobinud? Anyhow, jutt oli igati hea ja eriti arvestades autori eelmisel aastal Stalkerile kandideerinud.. kirjutist, vähemasti minu jaoks tõsiselt meeldiv yllatus.
Teksti loeti eesti keeles

Kui paljudes Bergi juttudes domineerib kõikvõimalik militaarne atribuutika ja sealjuures tekib tunne, et saaks ka ilma (või kuidagi teisiti), siis siin on Berg viinud fookuse jämedatelt paugutorudelt tegevusele. Tegevus aga pakub täiel määral lugemisrõõmu -- süzhee on huvipakkuv ning autor suudab seda ka kontrollida. "Vaimudejõgi..." sunnib mind uskuma, et faux-pas`dest hoolimata Berg suudab hästi kirjutada.
Teksti loeti eesti keeles

Antud autori puhul on tegu ilmse ja tähelepanuväärse eneseületamisega. Bergi põhipuudused on üldteada. Esiteks ilma näo ja inimliku mõõtmeta tegelased, keda autori suurtest pingutustest hoolimata on võimalik eristada vaid kinganumbri järgi (tavaliselt Berg sellelaadilise info ka lugejale edastab). Teiseks ulmeline komponent neis lugudes, mille aluseks on kardetavasti eelmisel õhtul (või kuul) nähtud B-kategooria ulmesarja järjekordne osa, mõjub enamasti sama innovatiivsena nagu roosa värv vanatüdruku magamistoas. Samuti hämmastab autori väsimatus ühetüübiliste lugude vorpimisel (pean silmas ennekõike Willardi sarja). Et kaua võib. Mehed. Relvis. Suitsetavad. Lähevad. Kõik läheb peeti. Jätkuvalt professionaalid. Ropendavad (sealjuures sellist sõnavara1 kasutades, mida eesti keeles olemaski pole!).

Kõigi nende puuduste valguses mõjub "Vaimudejõe viirastused" nagu jumalik ilmutus. Selle kohta, kui hästi võiks Berg tegelikult kirjutada, kui tal oleks märksa suurem lugemus, kui tal oleks pisut suurem kirjanduslik potentsiaal (mis teate, on arendatav), ja (mis mitte vähemtähtis) kui teda karmilt ja õiglaselt toimetataks. Sest olgem ausad, kui autor oma lugudes peab vajalikuks pidevalt mingeid triviaalsusi seletada (a la miks on Kotkasule nimi Kotkasulg2) ja kui ka toimetaja selle trükivääriliseks arvab, jääb üle vaid piinlikusest silmad sulgeda.

Kui need triviaalsused unustada, siis antud loo puhul kõik muu toimib. Kõigepealt, põnev on (midagi Berg ikka oskab ja see miski on tema puhul süzhee punumine). Siis need soomustatud kollid ja nendega seonduv - päris hästi välja mängitud. Ja lõpuks, see palgasõduri elutark filosoofia sobib siia loosse küll kui rusikas silmaauku.

Kui Berg oleks ainuke autor BAASis, oleks hindeks viis plussiga. Et aga lood on nii nagu on, tuleb siiski tugeva neljaga piirduda. Minu poolt on see kõva tunnustus ja tahaks loota, et Berg veel kunagi millegi samaväärseni küündiks.


1Sõna "bullshit" (e.k. jama, lora) härjasitaks vmt. tõlkimise traditsioon ulatub minu teada 1989. aastasse kui sellist mugandust kasutas Ralf Toming. Teadmata põhjustel on traditsioon siiani elujõuline.

2Kotkasulg, kas teate, on nime saanud selle järgi, et tal kotka sulg juustes tolkneb. Geniaalne!

Teksti loeti eesti keeles

Tuleb "viis" panna. Kolmveerand juttu oli "nelja" peal, kuid lõpp lisas punkti otsa. Autor võiks teha "Vaimudejõe" menust mõned olulised järeldused. Nimelt, siin on palju seoseid ja motiive, mis lõpus kõik kenasti kokku seotakse. Siin pole üleliigset targutamist ega kirjeldamist. Mõni teine (nimesid ei nimeta) põnevikekirjutaja võiks siit samuti järeldusi teha: "Vaimudejõe viirastused" vastab antud zhanrile omastele nõuetele. Tekst kasutab mitut mõõdet ja need mõõtmed on Bergi ka enamvähem hästi avanud. Siin on olulisi vahedetaile (Ricardo kitarr, külapreester), kui ka kõnekaid ja maitsekalt pakutud lühiekskursse taustaolustikku. Mis veidi häiris oli (jätkuvalt) Willardi närvilisus ja tasakaalutus. Ma miskipärast arvan, et Berg ei tahtnud oma kangelast päris sellisena kujutada. Mõni üksik detail tundus veel veidi küsitav... aga see ei riku üldmuljet.
Teksti loeti eesti keeles

See on just selline hea paras bojevik mis sobib pärast tööpäeva õlle kõrvale tarbida ja seejuures hamba all ei karju. Järelmaitse on umbes selline nagu oleks vaadanud ühte keskmist X-Filesi osa.

Loo idee pole võibolla tõesti teab mis originaalsusest nõretav, aga selle eest tekib lugemisel päris meeldiv kohaloleku ja kaasaelamise tunne.

Teksti loeti eesti keeles

täica norm jutt! lugesin Eesti ulme antoloogias. lõpp oli hea aga ega muugi halb olnud! selle jutuga hakkas kirjanik meeldima.
Teksti loeti eesti keeles

Sarnane keskond ja muidugi tegelased (Willard ja tema relvavennad)hilisema Bergi "Tempel selvas" looga. Kogu aeg lugedes tekkis mul tunne, et tegemist on "Tarzani" ja "X-files" sümbioosiga. Ma isegi nagu mäletaks ühte X-filesi episoodi, kus samuti liikus ringi mingi alligaator-inimene. Teades hilisemaid Bergi Willardi jutte, panen madalama hinde. Kui oleks lugenud teost selle ilmumise ajal oleks hinne kõrgem olnud
Teksti loeti eesti keeles

Saadetakse hästi varustatud ja välja õpetatud palgasõdurid, kelle eesotsas on karm, kuid õiglane Willard, turvama mingisuguseid teadlasi, kes on parasjagu naasmas vähe uuritud aladelt, kaasas üht-teist väärtusliku. Esmapilgul selline lihtne ots, mis osutub üle ootuste keeruliseks. Willardit ja tema kampa raskused loomulikult ei morjenda. Mitte just kõige keerulisem lugu, kuid sellest hoolimata päris hea. Kõik on paigas. Tegelased, taust ja sündmustik. Kohati laskub autor küll natuke klišeedesse, kuid ei jää õnneks nendesse pidama. Korralikult tehtud korralik meelelahutus, kerge nostalgiafaktoriga. Viis
Teksti loeti eesti keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

2019-10-03 * minimuudatus - kasutajavaade võimaldab limit parameetrit.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: september 2024
august 2024
juuli 2024
juuni 2024
mai 2024
aprill 2024

Autorite sildid: