Hea lugu oli see sellepärast, et siin ei teadnud ma mittemidagi, mis edasi juhtuma hakkab. Huvitav oli jälgida seda, et tegelaskujud tammusuid kogu aeg "pimedal" maal. Mittemidagi nad eui saanud aru ning nad isegi ei teadnud millega oli tegemist hiljem hakkas üks nendest mõikama, et see peaks olema mingi olend mis ei ole meie seast pärit, kuid mida ta tahtis ja mida ta otsis, kurat seda teab (kui temagi seda teab). Muidugi ega sellest lugejagi aru ei saa, millega tegu oli, kuna see on lihtsalt nii kirja pandud. Kõige lõbusamaks muutis asja see, et tegelased läksid lõpuks hoopis hulluks, peale ühe. Kuid ma ei saanud ka sajale pihta eriti kus see tegevus toimis, oleks võinud tegevuskohta mainida, see oli ka ainsaks miinuseks.
