On park. Taamal paistab kosmoselaev. Pargipingil istuvad noormees ja neiu. Noored hakkavad just suudlema.. kui äkki prantsatab otse nende vahele mingi taat. Taat seletama, et tere lapselapselapsed, mina olen kaugelt minevikust. Leiutasin ajamasina ja tulin vaatama, kuida te siin elate. Noormees kuulab seda juttu ysna tylpinud näoga. Tydruk mossitab - noormees yritab talle juba teab mitmendat korda armastust avaldada aga iga kord segab vahele mingi järjekordne ajarändur. Neid ajamasina leiutajaid taate on neil seal juba miljoneid.. Häda nendega.
Võimalik et ma ei saanud nyyd millestki aru aga tundub et see jutt oligi selline ysna keskpäraselt totakas. Alguses võttis kergelt muhelema.. kuid mitte rohkem.