Siinarvustatav jutustus on autorile üsnagi tüüpiline. Aafrikas leitakse miskid eelajaloolised loomad – türannosaurused. Autoril jätkub oidu, et ta ei hakka eriti vaeva nägema sellise situatsiooni võimalikkuse/mittevõimalikkuse tõestamisega... autor toob elegantselt mängu fakti, et see on hoopis senitundmatu türannosauruse liik. Õnneks ei tegele autor kogu aeg oma hüpoteeside tõestamisega ning seetõttu on võimalus lugeda köitvat sotsiaal-psühholoogilist ulme-seikluslugu, aga mitte mingit kuivigavat teaduslikku fantastikat, mis vananeb juba ilmumishetkeks ära.
Jutt oli Venemaal üsnagi populaarne, sellest ilmus ka hulk kordustrükke ning ta andis nime autori kõige menukamale ja ülevaatlikumale jutukogule, millest ilmus 22. aasta jooksul kolm erinevat väljaannet. Aegade jooksul pole jutu sisu muutunud, küll on aga muutunud pealkiri – algselt ilmus jutt pealkirjaga «Ohhota za dinozavrami». Varasema pealkirjaga on jutt ka (vene) wõrgus olemas. Jutustus ise on tore, soovitan lugeda. Neil vähemalt, kes suudavad eelarvamustevabalt lugeda nõukogude ulmet.