Meeldivaim leid antoloogias "Tshelovek tsheloveku - kot". Minu jaoks on Borjanski täiesti tundmatu nimi ja kui uskuda BAASi arvustuste hulka tema kohta, siis ei saa ta ka selle põhjal erilise tuntusega kelkida. Selle jutu põhjal tundub mulle küll, et ta on teenimatult kahe silma vahele jäänud.
Jutu maailm meenutab mitmes mõttes Philip Jose Farmeri "The Stone God Awakens"`it. Kuna ka see teos on BAAS`is millegipärast arvustamata, siis luban ka selle ette võtta.
Loo peategelaseks on Klanni liige - hunt. Ta on pagendatu, kättemaksu nimel reetis ta Klanni huvid, mistõttu sai tast lindprii. Mis on elul mõtet ilma Klanita? Siis kohtab hunt Üksildast Sõdalast - tiigrit - kellega kohtumine on Klanni liikmetele tähendanud väga letaalseid tagajärgi. Seekord mitte. Ka tiiger on pagendatu - tema jättis kätte maksmata, mistõttu sattus üleüldise pahameele alla. Neile tõlgiks on kolmas mõistusega rass - linnud (täpsemalt papagoi). Mõistusega elukaid on veelgi. Näiteks elevandid,krokodillid, karud ja mererahvas (vaalad, delfiinid). Krokodillid on ärtust ära teinud madudele. Läbi juhuste pannakse kokku loomkond igast mõistuslikust rassist, kes läheb uurima, kas ka vihmametsas midagi mõistlikku toimub. Seal elavad primaadid. Kes käituvad nagu tõelised ahvid. Kõik jõuavad järeldusele: ei, siin ei ole mõistuse lõhnagi. Pean autoriga nõustuma.
Ausalt öekdes on autoril napi kolme ja poolekümne leheküljega õnnestunud luuua hämmastavalt kompleksne ja huvitav maailm. Sealjuures on ruumi jäänud ka tegevusele, mida ei ole kaugeltki väha. Isegi kiirkursus erinevate rasside filosoofiasse on olemas. Sõnaga, väga huvitav autor ja väga hea jutt.
Jutu maailm meenutab mitmes mõttes Philip Jose Farmeri "The Stone God Awakens"`it. Kuna ka see teos on BAAS`is millegipärast arvustamata, siis luban ka selle ette võtta.
Loo peategelaseks on Klanni liige - hunt. Ta on pagendatu, kättemaksu nimel reetis ta Klanni huvid, mistõttu sai tast lindprii. Mis on elul mõtet ilma Klanita? Siis kohtab hunt Üksildast Sõdalast - tiigrit - kellega kohtumine on Klanni liikmetele tähendanud väga letaalseid tagajärgi. Seekord mitte. Ka tiiger on pagendatu - tema jättis kätte maksmata, mistõttu sattus üleüldise pahameele alla. Neile tõlgiks on kolmas mõistusega rass - linnud (täpsemalt papagoi). Mõistusega elukaid on veelgi. Näiteks elevandid,krokodillid, karud ja mererahvas (vaalad, delfiinid). Krokodillid on ärtust ära teinud madudele. Läbi juhuste pannakse kokku loomkond igast mõistuslikust rassist, kes läheb uurima, kas ka vihmametsas midagi mõistlikku toimub. Seal elavad primaadid. Kes käituvad nagu tõelised ahvid. Kõik jõuavad järeldusele: ei, siin ei ole mõistuse lõhnagi. Pean autoriga nõustuma.
Ausalt öekdes on autoril napi kolme ja poolekümne leheküljega õnnestunud luuua hämmastavalt kompleksne ja huvitav maailm. Sealjuures on ruumi jäänud ka tegevusele, mida ei ole kaugeltki väha. Isegi kiirkursus erinevate rasside filosoofiasse on olemas. Sõnaga, väga huvitav autor ja väga hea jutt.