Ühel planeedil elas "vaene kuid uhke rahvas" ja seal kehtestati hiljuti monarhia asemel vabariik. Seal elasid Galaktika Punasesse Raamatusse kantud seitse viimast lohet. Kuid oh häda... neli neist oli lohe(looma)aiast kadunud või varastatud. Galaktika viimaseid lohesid saadetakse päästma imekaunis Kora Ovrat – Galaktilise Politsei superagent. Ta märkab esimesel päeval, et kogu loomaaia personal koos sugulastega elab lohetoidu najal. Tuleb tuttav ette, kui kirjeldatakse töötajate kojuminekut, käekotid toidust pungil. Näib, et kogu personal on eluliselt huvitatud lohede olemasolust. Nutikas Kora leiab siiski süüdlased. Mõnusad paralleelid meie hiljutise elu-oluga annavad romaanile lisaväärtust. Näiteks kontoris kiireltkorraldatud Kora vastuvõtupidu oleks nagu maha viksitud meie lähiminevikust: töölauad lükati kokku, pidulaua uhkuseks said vorstitaldrikutega ümbritsetud neli liitrist pudelit jne. Kuigi lahe lugemine, annan hindeks siiski nelja.