Kasutajainfo

Kir Bulõtšov

18.10.1934-5.09.2003

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Kir Bulõtšov ·

Perpendikuljarnõi mir

(lühiromaan aastast 1989)

ajakirjapublikatsioon: «Himija i žizn» 1989; nr 1 – nr 3
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Perpendikulaarne maailm»
Kir Bulõtšov «Perpendikulaarne maailm» 2010

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
2
3
2
1
0
Keskmine hinne
3.75
Arvustused (8)

Nõukogude Liidus on uued ajad... uued ajad on saabunud ka Veliki Gusljari linna...

Vahepeal oli linnajuhiks saanud miski tüüpiline punabojaar... aga tõsine linnarahvas kukutas tolle perestroikatuultes... kahjuks on punabojaarist jäänud kohale alles linna peaarhitekt, kes plaanib Veliki Gusljari suure liiklusmagistraali ehitust. Ehituse käigus tuleks maha lammutada paar kirikut ning ka muid arhitektuurimälestisi... noh, siis professor Mints leiabki, et miks mitte kasutada antigravitatsiooni...

Kahjuks pole professoril veel seade valmis, aga tal on idee, et paralleelmaailmas võib tema nimekaimul asi juba kombes olla... Professor ise on tõbine ning seetõttu asub teele hoopis Korneli Udalov...

Vaat selle paralleelmailma pärast ma loole eelkõige viie panengi... Selgub, et selles maailmas on eelpoolmainitud punabojaar veel ilusasti võimul ning elu on kui üks kole unenägu – koomiline oma totruses, aga kahjuks on see inimeste endi reaalne elu. Ning nagu pealkiri ütlebki, pole see suisa paralleelmaailm, pigem perpendikulaarne maailm!

Hästi huvitav lugu on välja tulnud: kahe maailma võrdlusel selgub tõsiasi, et reaalse maailma ka kõige suuremad lurjused mõjuvad suisa meeldivate inimestena. Bulõtshov on juba selline inimlik kirjanik... ja seetõttu ta mulle ka niiväga meeldib.

Teksti loeti vene keeles

Algul tüütuvõitu poliitfarsina mõjunud lühiromaan hakkas lõpupoole rohkem meeldima. Kui see antigravitatsioon ja dimensioonirännak välja jätta, on siin ulmet muidugi väga vähe. Eks selliseid Pupõkini-taolisi moodsaid feodaale ole NSVL-is/Vene Föderatsioonis olnud ka reaalselt ja märksa hullemaid.
Teksti loeti eesti keeles

Tore allegooria Nõukogude Liidu oludele, mis aga kummalisel kombel on hetkel päevakohasem kui vahepealsed 20 aastat, ja võib lähitulevikuks veel koguni õige prohvetlikuks osutuda. Pupõkini-laadseid kääbikuid on ühes naaberriigis koguni kaks ja ma väga ei imestaks kui mõned Bulõtševi lood tsensuuri alla (taas)satuks. Lugu iseenesest polnud paha, mind pani kõige rohkem imestama ehk see, kuidas 1989. aastal kirjutatud loos oli väga normaalne peale tööd enne kojuminekut poest läbi jalutada ja latt suitsuvorsti, musta kalamarja, lõhet ja tuuraliha õhtusöögiks võtta. Aastal 2010 pole selles mitte midagi erakordset, vaid see on täiesti võimalik, ehkki menüü ise võib veidike kummaline tunduda. 1989. aastal muidugi võis seda ainult märjaks unenäoks pidada. Bulõtševi prohvetlikkus just mõtlema panebki, eriti kui Pupõkini tasku-Põhjakorea peale mõelda...
Teksti loeti eesti keeles

Jutu algus ehmatas päris ära. Ei saanud kohe päris pihta, kas on ikka sama autor, kes "Mäekuru" kirjutas. Hoopis teine stiil ning meeleolu on sellel tekstil ning see ajas natuke segadusse. Õnneks see varsti kadus ning lõppkokkuvõttes tuleb tunnistada, et tegu on üsna mõnusa looga, mis kirja pandud meeldiva irooniaga. Kindlasti isaldab see perpendikulaarne maailm, millesse peategelane sattus, väheke nooremale lugejale rohkem ulmet kui vanemale. Ometi oli see ühel ajahetkel kõik suuremal või vähemal määral reaalsus viiendikul planeedist. Praegu lõbus lugeda, kuid siis kurb tõsiasi. Jääb aintult loota, et midagi sellist enam ei juhtuks, kuigi kindel ei saa kunagi olla. Ajalool on vastik komme end korrata. Tugev neli!
Teksti loeti eesti keeles

Banaalse algusega lugu, mis lugemise käigus sugugi paremaks ei lähe. Ning lõpp on veel eriti ilane - marsitakse käsikäes vastu päikeseloojangule, et revolutsiooni teha...

Jutt oli küll loetav ja minusugusele nõukogude aega näinud ning mäletavale inimesele isegi mõningal määral nostalgilise mõjuga, kuid ulmejutuna siiski kehvake. Kui ma juttu lugedes arvasin, et võiks kolmele hinnata, siis nüüd, seda arvustust kirjutades mõtlesin ringi ning alandasin hinnet palli võrra. Olgem ausad, ma ei saa väga aru, miks oli vaja seda omaaaegset poliitilist följetoni aastakümneid hiljem eesti keelde tõlkida ja kirjastada.

Teksti loeti eesti keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

2019-10-03 * minimuudatus - kasutajavaade võimaldab limit parameetrit.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: juuni 2020
mai 2020
aprill 2020
märts 2020
veebruar 2020
jaanuar 2020

Autorite sildid: