Üks tüüpiline jutt Veliki Guslajari sarjast.
Teel kodusesse Gusljari kohtub Korneli Udalov pensionär Nikolai Lozhkini kauget sugulast, kes on käinud kauges Indias kuulsa fakiiri juures võimsaid idamaiseid kunste õppimas.
Korneli Udalovil on vaja järgmine päev üks objekt üle anda, aga (nagu nõukogudemaal kombeks) majas puuduvad kraanid... eks siis Udalov palubki fakiiri lemmikõpilase abi. Kõik lähebki nii nagu peab, kuniks üks nooruke ehitusjärelvalve inspektor (temake) avastab, et objektil viibib ka miski teksades fakiir...
Ilus linnamuinasjutt, aga üsna banaalne... sellest ka kolm!