Lühiromaanis ei saadeta vanu rakette utiili, ei demonteerita sisustustki, lihtsalt jäetakse kõrbe. Päriselt kubiseks kosmoselaevade kalmistu ümbrus kahtlastest tüüpidest, kes loodavad mõne vraki tühjaks või ära varastada, rääkimata vanametallifirmadest.
Keegi ei jäta vangile kongi võimsat relva. Ja kui jätakski, siis ei ootaks vang kaks aastat, enne kui jalga laseb, vaid teeks esimesel ööl sääred.
Laste kosmoseralli iseehitatud kosmoselaevadega on eriti loll. Keegi ei korralda näiteks laste kõrberallisid iseehitatud autodega. Lastele ei anta tavalise mootorratta lubegi, raketist rääkimata. No ja päris lõpus selgub, et need isetehtud kosmoselaevad ei läbi elementaarsetki tehnilist ülevaatust enne ega pärast võistlust -- mul pole sõnu.
Sama hinde (2+) sai ka Lindgreni “Mio, mu Mio”. Tegelikult on Bulõtðov parem, aga pean hinnet õiglaseks. Lindgren sai selle stiilse ülima ebausutavuse eest, Bulõtðov suure ebaühtluse tõttu, sest osa asju oli normaalselt kirjas.