Ulmekirjanduse BAAS - Kir Bulõtšov

Arvustused (8)

11.06.2010, kell 02:13

Lõbus alternatiivajalooline lugu, mis kirjutatud aastal 1968, ent ilmuda saanud aastakümneid hiljem.

1967. aastal toimusid Nõukogude Liidus Oktoobrirevolutsiooni 50. aastapäeva suurejoonelised pidustused, nagu võime lugeda autori järelsõnast. Käesolevas lühiromaanis otsustatakse need korraldada veidi teisiti ehk siis nii-öelda taaskehastamise võtmes... Leningradi kesklinn kujundatakse ajutiselt 1917. aasta Petrogradiks ja ajaloolistes kostüümides inimestel võimaldatakse Talvepaleed rünnata ning erinevaid rolle etendada, püüdes seejuures kogu selle massiivse showga välismaailmale muljet avaldada. Sellega, et etendusest hoogusattunud mass ilmselt Talvepalee ka reaalselt ära rüüstab, on arvestatud-las lõbutsevad pealegi.

Propagandistlik rollimäng läheb kiiresti kontrolli alt välja, madalikule kinni jäänud "Aurora" purustab kahurilasuga bolševike staabi Smolnõi ja märatseva pööbli ning muuseumitöötajate reaalseks pöördunud mängulahingus võetakse kasutusele tulirelvad. Edasi lugege ise. Arvestades, et kakskümmend aastat pärast loo kirjutamist Nõukogude Liit tõesti kaosesse langes, igati prohvetlik tekst.

Teksti loeti eesti keeles

Meelis Sepp

23.06.2010, kell 02:01

Täitsa hea tekst, ma täitsa mõistan, miks Bulõtšev selle ära peitis, ainult väga headele sõpradele näitas ja lõpuks täiesti ära hävitas. Usun, et sarnaselt tundsid mõtlevad inimesed terves Nõukogude Liidus 1968. aastal kui Brežnevi klann ennast kohale sättis ja kivistuma asus, et kurat, kui kuulipildujad kätte saaks, me veel vaataks kuidas selle "revolutsiooniga" ikka oligi.

Lugu on ise suhteliselt lõbusas toonis kirja pandud ja lisatud järelsõna autorist tõstis mu arvamuse Bulõtsevist väga kõrgele.

Teksti loeti eesti keeles

Ats Miller

15.07.2010, kell 15:13

Jüri Kallas

11.08.2010, kell 19:12

Eestis on ulmefännide seas levinud üks tõeliselt haiglane fetiš, mille olemuseks on, et ainult paari viimase aasta jooksul ilmunu on hea ja oluline kirjandus.

Ma tegelikult mõistan selle haiguse tagamaid, aga hea kirjandus on siiski ajatu nähtus ning teose ilmumisaasta ei tohiks küll esmaseks hindamiskriteeriumiks olla. Jah, kindlasti on ka ulmekirjanduse tekst alati oma (kirjutamis)aja laps, aga head teksti halvast eristabki see, et seda on võimalik lugeda ka kontekstiväliselt.

Kir Bulõtšov kirjutas lühiromaani «Tõrge-67» (Осечка-67) 1968. aastal, aga ilmuda sai see alles 1993. aastal. 1995. aastal ilmus lühiromaani põhjal tehtud samanimeline näidend ning lühiromaanist valmis 1993. aastal ka kahejoline telefilm.

Kõige rohkem hämmastavad mind vast lühiromaani «Tõrge-67» vähesed kordustrükid, sest see on ilmunud vaid kahes autorikogus: «Чужая память» (1995) ja «Похищение чародея» (2005). Ja see ongi kõik!?

Usun ka põhjust teadvat – Kir Bulõtsov on osanud selle tekstiga välja naerda nii tsaariihalejate kui ka nõukanostalgitsejate unistused. Ja kui sa unistuste kallale lähed, siis seda ei andestata.

Kuna mina ei kuulu kummasegi inimrühma, siis suudan ma antud lühiromaani mõnuga nautida. Mis mõnuga, suisa vaimustunult, sest üsna algaja ulmekirjanik Kir Bulõtšov kirjutas enam kui nelikümmend aastat tagasi tõelise tippteose. Hea kirjandus ei vanane.

Teksti loeti eesti keeles

Kristjan Sander

13.08.2010, kell 00:47

Jabur jama - "Pikrisse" sobinuks, aga see on ka kõik.

Teksti loeti eesti keeles

Johannes Koit

25.11.2010, kell 18:18

Idee on hea ning kirja pandud ka hästi, kuid minu jaoks ei hakanud kuidagi tööle. Vist oli natuke liiga segane ja killustatud. Tegelasi sebis rohkelt ringi, kuid ükski ei pannud talle kaasa elama. Ma saan aru küü, et farsi puhul pole korralikult välja joonistatud karakterid ning vähegi usutav tegevus primaarsed. Tähtis on üldpilt ning ette võetud teema naruvääristamine. Ma usun, et autor tuli endale seatud eesmärkide teostamisega hästi toime, kuid mind jättis see ikkagi natuke külmaks. Sellepärast ka ainult kolm

Teksti loeti eesti keeles

Andreas Jõesaar

11.03.2012, kell 20:44

Kogu see vähem kui 100-leheküljeline lühiromaan on kirjutatud äärmiselt kaasahaaravalt ning iga stseen paistab olevat peensusteni läbi mõeldud. Ei puudu ka väike, kuid siiski omal kohal olev armastus- või õigemini armumise lugu. Ning otse loomulikult on kogu komplekt vürtsitatud hea vene huumoriga. Mul oli lugedes pidevalt muie huulil.

Kaiffisin kogu lugu väga ja kuigi ma pole just suurem alternatiivajalooliste juttude fänn, siis saab minult kindla "viie".

Lugedes mõtlesin pidevalt, kas mingi selline taaskehastamisüritus siis 1967 aasta Leningradis toimus või mitte. Pidin juba guugeldama asuma, kuid õnneks andis autor järelsõnas vastuse.

Teksti loeti eesti keeles

Kristjan Ruumet

12.03.2012, kell 01:54

Kir Bulõtšov

18.10.1934–5.09.2003

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Kir Bulõtšov ·

Lisavahendid:

Kir Bulõtšov

18.10.1934–5.09.2003

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Kir Bulõtšov ·

Lisavahendid:

Autorite sildid:

Teoste sildid: