Tesisisõnu, vanameistri poolt on kirjutatud krutoj bojevik. Ma ütleksin isegi nu otchen krutoj, kuigi kahevõtlusi, tulistamist ja laipu on päris vähe. Asi on hoopis keskkonnas. Mängu läheb kõik: alates implanteeritud "pardakompuutrist" ja tähtedevahelistest hüpetest lõpetades telekineesi, telepaatia, Tarot kaartide, astraalkehade ja "kolmanda silmaga". Kui olukord muutub näiliselt lootusetuks, ilmnevad kangelastel järjest uued, senimainimata võimed, ning põnev tegevus võib jätkuda.
Samal ajal on autor (minu meelest) suutnud mitte ületada piire, mis muudakisd põnevusloo tobedaks farsiks. Ja fantaasiat autoril jätkub. Omaette vahva on tolleaegse ihukaitsja töö ja relvade kirjeldus (üsna raamatu alguses). Üllatusi jätkub viimase peatükini, kus kangelane seletab, kuidas siis asjad tegelikult olid.
Ühesõnaga, kaif oli lugeda. Väga meeldiv üllatus autori poolt.