Arkadi Gaidar on sellest juba palju paremini kirjutanud. Jutu iva seisneb vist ainult ütlemises: näete, on maailmas selline imekivi. Aga Gaidar võttis selle kiviga ka midagi ette, lisas väga hea filosoofilise plaani ja sai jutu missuguse!
Seda olen ma ennegi tähele pannud: kirjatsura on välja mõelnud mingisuguse veidra asja ning tutvustab seda lugejaile. Kogu jutt. Aga see ei tohiks olla kogu jutt! Ajalooline jutt ei ole lossi ja selle elanike kirjeldus, nagu seiklusjutt ei ole purjelaeva ja selle varustuse kirjeldus. Need on vahendid hea jutu saamiseks.