Tukin on üks üsnagi keskpärane tüüp, kes millegi erilisega silma ei paista. Ent ükskord juhtus sm. Tukinil selline lugu, et tal paar päeva kaduma läksid. Täiesti tühi koht mälus... Loomulikult ei jäänud see tal ainukeseks selliseks korraks. Sm. Tukin proovis ka päevikut pidada, et ehk tuleb midagi meelde, kuid mis läinud, see läinud. Lõpuks hakkas see isegi tema normaalset elu segama...
Need sündmused vast kõige originaalsemad polegi, kõvasti huvitavam on jälgida, kuidas Tukin sellesse suhtub, mis ta ette võtab ja millega see kõik lõpeb. Kena, et peategelaseks on võetudtavaline inimene, mitte mõni hüperaktiivne uurija-puurija, seetõttu kogu Tukini käitumine ka tunduvalt usutavam.