Kasutajainfo

Risto Isomäki

1961-

Teosed

· Risto Isomäki ·

Kristalliruusu

(kogumik aastast 1991)

Sisukord:
Hinne
Hindajaid
0
1
0
0
0
Keskmine hinne
4.0
Arvustused (1)

Isomäki kirjutab ehedat teaduslikku fantastikat, vürtsiks on lisatud tubli annus ökoloogilist lähenemist. Ideed on leidlikud ja nii mõnelgi jutul on korralik puänt. Etteheitena tuleb mainida, et tihti esitatakse teave nagu loengul. Seitsmest novellist kolm (“Kristallroos”, “Puu” ja “Xanadu-kuup”) on tasemelt hea ja väga hea vahepeal, neis on sense of wonder’it. Natuke novellidest.

Avanovellis “Etsintä” otsib mälu kaotanud mees iseennast, oma minevikku. Unemasina abil leiabki ta oma alateadvusest vastuse. Selle masina abil asub ta ka oma (sise)maailma muutma. Meenutab Spinradi “Carcinoma Angelsit”.

Novell “Komeetta” vestab inimkonna poolt kurnatud ja viljatuks muudetud Maast, väljasurevast inimkonnast ning aastatuhandete heledaimast komeedist.

Novellis “Viimeinen tehtävä” kujutatakse rahvastiku plahvatusliku juurdekasvu tõttu välja surevat inimkonda. Viimase tööna ehitavad inimesed von Neumanni roboteid ja saadavad neid kosmosesse – hoiatama teisi, kuidas ei tohi elada.

Novellis “Maailmankaikkeuden ympäri 80 vuodessa” stardib “Albert Einstein” teistesse tähesüsteemidesse. Lahkuvat kosmoselaeva nähakse veel radaris, kui teiselt poolt saabub see Maale tagasi 80 aastat vanemana. Novellis lahatakse aja ja ruumi olemust, minu arust päris värskelt.

Jutustuses “Puu” avastab peategelane võõral planeedil ökoloogilise teadvuse. Jutustusest sai hiljem romaan “Gilgameshin tappio”. Kuna eelistan alati lühivormi, siis pean ka nüüd jutustust romaanist etemaks.

Niminovellis “Kristalliruusu” avastatakse aastasadu pärast meid Saturni lähedalt üllatuslik hiigelstruktuur. Seda on võimalik näha vaid ülinõrga vastasmõju detektori abil. Meie neljamõõtmelises ruumis seda lihtsalt pole. Hiigelstruktuur on imekaunis ja meenutab ülikeerulist roosiõit. Meeldis hüpotees vastasmõjudest, milles meile seni veel tundmatu viies vastasmõju on vaid üheks kõrvaldetailiks.

Jutustuses “Xanadu-kuutio” leitakse 3127.aastal Suurest Magalhaesi pilvest iidse tsivilisatsiooni poolt maha jäetud Xanadu-kuup. See on miljardist valguskiirest koosnev kuup, mille servaks on 100 000km. See suur kuup koosneb tuhat korda tuhat korda tuhat väiksemast kuubist. Kui lõpeb kuup, lõpevad nagu noaga lõigatult ka valguskiired. Kuubi uurimisel tekkis järgemööda kõige erinevamaid hüpoteese kuubi olemusest:
a) see ühendab loendamatuid eri mõõtmeid ja selle kaudu saab liikuda valgusestki kiiremini;
b) see on hiigelladu, sest paljudes väikestes kuupides (100km*100km*100km) paiknes eri tsivilisatsioonide kosmoselaevu;
c) see on kosmiline muuseum, sest paljudes väikekuupides on eri tähesüsteemide väikemudeleid (läbimõõduga kuni 20km),
Jutustuse lõpp oli tasemel (see äraleierdatud sense of wonder!).

Kogumiku kaks parimat juttu (Puu ja Xanadu-kuup) tunnistati ka Ataroxi hääletusel selle aasta Soome parimateks lühiteosteks.
Teksti loeti soome keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: juuli 2019
juuni 2019
mai 2019
aprill 2019
märts 2019
veebruar 2019

Autorite sildid: