ON ja EI OLE. Saneri oskab kirjutada ja ON ilmselge poeet; iga jutt loob omaette maailma ja on kui peatükk mingist suuremast tervikust. Saneri looming EI OLE minu maitsele. Kuid just sedasama kogumikku hindasid “Tähtivaeltaja” lugejad 80-date aastate parimaks soome autori ulmeteoseks. Saneri lood erinevad enamikest soome ulmenovellidest, seevastu on Saneri novellidel omavahel palju ühist: unenägusid, viirastusi, teatri illusiooni ja poeetilist filosofeerimist. Ta looming on Soomes leidnud kirglikke austajaid ja vähemalt niisama palju kirglikke mahategijaid. Mina kuuluksin ilmselt nende viimaste hulka.